ESIMENE SAMM
Vladimir Beekman
14. septembril 1959
See päev jääb seisma ajaloo seniidis
ja helendab kui kirgas tähekild, -
raketijälje hõbedasest niidist
sai uude aega igavene sild.
Võib - olla hiljem tähistaeva säras
me lapselastel ees on palju teid,
kuid kunagi veel selle hetke pärast
nad kahtlemata kadestavad meid.
Võib - olla neile kauge tähekeeris
on tuttav nagu sulle kodulinn, -
maailmaruumi suureks pioneeriks
nad austusega nimetavad sind.
Ükskõik, kes oled. Hiilgust sa ei vaja,
on neile küllalt teada sinust vaid:
sa elasid sel kordumatul ajal,
mil inimene tõesti tiivad sai.
Maa köidikutes olid siiasaadik,
nüüd mõtled Suure Tundmatuse teest,
su sirbiga ja vasaraga saadik
sind ootab juba lõpmatuses ees.
Ja kui kord külmast igavikutolmust
ta tõstetakse, kullast säravam,
see moment siis ütleb, et on olnud
teel tähtedeni esimene samm.