ESIMENE SAMM
Vladimir Beekman
        14. septembril 1959

 

See päev jääb seisma ajaloo seniidis

ja helendab kui kirgas tähekild, -

raketijälje hõbedasest niidist

sai uude aega igavene sild.

 

 

Võib - olla hiljem tähistaeva säras

me lapselastel ees on palju teid,

kuid kunagi veel selle hetke pärast

nad kahtlemata kadestavad meid.

 

 

Võib - olla neile kauge tähekeeris

on tuttav nagu sulle kodulinn, -

maailmaruumi suureks pioneeriks

nad austusega nimetavad sind.

 

 

 

Ükskõik, kes oled. Hiilgust sa ei vaja,

on neile küllalt teada sinust vaid:

sa elasid sel kordumatul ajal,

mil inimene tõesti tiivad sai.

 

 

Maa köidikutes olid siiasaadik,

nüüd mõtled Suure Tundmatuse teest,

su sirbiga ja vasaraga saadik

sind ootab juba lõpmatuses ees.

 

 

Ja kui kord külmast igavikutolmust

ta tõstetakse, kullast säravam,

see moment siis ütleb, et on olnud

teel tähtedeni esimene samm.