KOONDUS
Katkend Holger Puki raamatust "Rohelised maskid"

Täna valmistus Kalju rühm koonduseks, kuhu tulevad ka külalised.
Kõigepealt kaunistati pioneerituba. Vilma tõi koduaiast lilli. Peeter riputas üles suure vineerist pioneerimärgi. Veel leidsid seintel oma kohad sõlmedetabel ja linnaplaan. Need olidki pioneeritoast siiani puudunud.

Varsti sõitis koolimaja õuele esimene külaline - seltsimees Kose. Lükkas mootorratta kuuri vihmavarju, ning Peeter juhatas ta üles.
Jõudsid pärale ka teised kutsutud: miilitsaülem Märt Oksa ja tööstuskombinaadi tisler Endel Madalik.

Koondus võis alata.

Pärast raporteid ütles Kalju, et täna kuulame, mida on meile jutustada endistel pioneeridel, ja pärast räägime ise kah, kuidas meie elu läheb. Kindlasti saavad külalised head nõu anda, sest eks meil ole üht - teist muresidki klaarida.
Jutuotsa ülesvõtmise pakkus Kalju seltsimees Kosele, kes sellega ka nõustus.

"Minul kipitab südame peal üks uudis ja ma tahaksin seda teiega tingimata jagada," alustas Hugo Kose tooli seljatoele nõjatudes. Tal oli päikesest ja tuulest pruunikas - punaseks pargitud nägu. Tugevad lihaselised käed kõnelesid sellest, et küllap agronoom on esimene mees igale poole käsi külge lööma.

"See uudis on tore. See teeb meele rõõmsaks. Teel siia tuleb mulle pargi serval astu seltsimees Nõmm. Te ju teate teda. Pidi teil siin aiatööd aitama seada. Pensionil praegu. Elukutselt aednik, või kärner, nagu ta ise ütleb."
"Ja - jah, teame küll!"
"Meie Lille - vana!" hüüdsid lapsed.
"No nii. Sõidan ja tema annab käega märku, et pidagu ma kinni. Ronin ratta seljast maha ja tema kohe küsima.
"Oled sa kuulnud midagi rohelistest maskidest?"
Raputan pead: ei ole. Siis Nõmme - taat pajataski mulle neist märkidest … Teate isegi: L ja R ning sõõr ümber.
Aga öösel vastu tänast olevat need salapärased maskid saanud hakkama hoopis toreda tükiga. Eile õhtul tööpäeva lõpul vedanud töömehed sinna Linnaparki mitukümmend väikest põõsast. Heki jaoks. Pannud ritta maha. Et hommikul hakkavad istutama. Noh, tulevadki hommikul, labidad seljas, platsi. Ja mis nad näevad! Viimane kui üks põõsas on öö jooksul mulda pugenud! Imede - ime! Hakka või vaime ja haldjaid uskuma.
Seisavad seal ja imestavad. Brigadir sügab kukalt. Eks tal mure, kellele töötunnid kirja panna … Korraga näeb: mingi paberitükk on seotud suure pärna alumise oksa külge. Läheb vaatama. Peopesa - suurusele papitükile on joonistatud roheline mask! Muud midagi. Aga kõigile sai asi peagi selgeks. Kes veel ei teadnud, mis asjamehed need rohelised maskid on, neile räägitud sealsamas ära.
Ja teate, mis? Seltsimees Nõmm arvas, et küllap need maskid on lapsed. Niisugused toredad, kes loodust ja tööd armastavad. Just nõnda ta ütles. Ise keerutab oma valgeid vuntse ümber sõrme. Te ju teate. Tal on niisugune komme, kui mingi asi meeldib.
Miks ma sellest loost praegu teile räägin. Sellepärast, et mul on heameel niisuguste laste pärast. "Väikesed kuldaväärt inimesed", nagu ütles teie Lille - vana."

* * *

Ruumis on vaikne.
Küsivalt Kaljule vaadates seisab Hugo Kose laua otsas. Ka poisid - tüdrukud näivad rühmanõukogu esimehelt midagi ootavat.
Valter kössitab toolil, pilk suunatud laua alla peidetud kätele. Küllap on nahavahe hirmu täis. Näe, mismoodi ta vilks ja vilks uurivaid pilke kahele poole lauda heidab. Suur lopsakate huultega suu on tõmbunud andekspaluvale naeratusele. Just niimoodi näevad välja kõik arad pahanduse - tegijad siis, kui nende asjad kipuvad halvaks minema.
Kalju astub üle toa.
"Vabandage, seltsimees Kose! Ma pean ühest asjast kohe rääkima."
Ja siis laste poole:
"Poisid, tüdrukud … Peeter jooksis ära. Tegime talle liiga. See pole hea. Aga ma tahtsin hoopis ühest teisest asjast … Sellest, kuidas Valter koera piinas. Ja veel teised niisugused lood. Ta ju teeb kogu aeg ikka midagi sihukest … Kevadel ma ajasin temaga pikka juttu. Vilma, salgajuht, samuti. Aga ei midagi. Naerab. Või siis vastab niimoodi, et ei passigi siin praegu ütelda … Mõtlesin, et räägime temaga täna külaliste juuresolekul. Ja nemad ehk ütlevad kah oma arvamise. Ma otse koonduse plaani ei pannud. Kartsin, et siis Valter ei tule. Aga nüüd jälle Peetrit ei ole. Tema ju nägi seda koerapiinamist pealt. Aga ma arvan, räägime ikkagi … Kes tahab sõna? Või laseme enne Valteril endal? Noh, Valter!"
Aeglaselt hiivab Valter enda, üks külg ees, toolilt püsti. Jälle vilksatavad pilgud kahele poole, nagu kombates, et kuidas õhkkond peaks olema.
Kaaslaste näod on tõsised. Silmapaarid just nagu põletaksid. Ja Valteri kavatsus hästi kuraasikas olla lööb kõikuma.
Ta pomiseb:
"Peeter ajab jama. Me oleme raksus. Sellepärast … Valetab, noh."

Tool tõugatakse laua äärest eemale. Nagu oleksid Valteri sõnad just teda torganud, kargab püsti Volli Kangur.
Lapsed pööravad üllatunult päid. Tohoo ime! Volli!
"Ära aja … Peetri peale!" hüüab erutatud Volli. "Ära aja … Sa piinad loomi. Ma olen näinud. Tahtsid kassi sabapidi üles riputada."
Andekspaluv naeratus kaob. Valteri näole tekib uus ilme. Selles on kohkumist ja üllatust. Ta vahib üksisilmi Volli ärevusest võbisevat suud, tema lõkendavaid tedretähti, roosalt hõõguvaid kõrvu.

Volli julges ütelda! See üllatab kogu rühma.
"Sina nägid?"
Kalju vajub kogu kehaga üle laua.
"Nägin."
Ja Volli helesinised silmad kohtuvad julgesti Kalju tungiva vaatega.
"Kus kohal?"
"Kooliaias. Seal taga, lauavirnade juures. Kohe teisel koolipäeval."
"Miks sa ei rääkinud?"
Võib selgesti näha, et Volli on kimbatuses. Ei taha nagu hästi vastata. Tal on justkui häbi. Pea vajub rinnale.
"Kas lubas naha peale anda?"
"Ei!" Volli pea nõksatab üle. "Seda ma poleks kartnud!"
"Mis siis?" ei jäta Kalju järele.
"Ta … ta ähvardas mu … mu katsepeenra ära tallata."
Ja kõigile oli selge, et hirmsamini Vollit ähvardada poleks olnud võimalik. Kogu suvi käis poiss päev päeva kõrval kooliaias oma peenart vaatamas. Iga pisemgi umbrohulible sai otsekohe välja tõmmatud. ...
Jaa. Valter teadis, missuguse nupu peale vajutada.

Holger Pukk. Rohelised maskid. Tln., 1960.

1. Kuidas valmistuti viiekümnendatel aastatel pioneerikoonduseks?

2. Keda kutsuti külalisteks?

3. Mida oli kuulnud seltsimees Kose aednik Nõmmelt?

4. Mis või kes olid rohelised maskid?

5. Kelle tegusid arutati koondusel?

6. Kes käitus koondusel eriti julgelt?

7. Kuidas võis see koondus lõppeda? Kirjelda!