LAUL MAAST, MIDA NIMETAN OMAKS
Rudolf Rimmel

 

Mu kodumaa!
Kui palju on teid,
mida rajada tuleb veel elus,
ja magavat maad,
mida lakuvad janused tuuled.
kuid mille põlise une
me lõhkuma peame tööga,
et maapinna auravast rüpest
tuleks ilmale leib.

 

Mu kodumaa!
Ma pole ihanud soetada
kuutsada ruutmeetrit aialappi,
kus taevasse lükkaks
eterniitkatust
viie toa ja rõduga maja,
mida võiksin nimetada omaks.
Minu ainuke kinnisvara
ja ühtlasi sääst mu südame hoiuraamatus
on Doonau leebetest lainetest
Kuriilide metsiku ketini
ja Jäämere süngeist
hoovustest
Pamiiri lumise laeni
võimsana sirutunud maa.
Seda maad ma nimetan
omaks!

 

Mu kodumaa!
Kui sa kunagi kutsud,
siis südame käsul uuesti
paneb taskusse lähetuskirja
venelane Vladivostokist
ja eestlane Tartust.

1960 - 1963