LUGU KAHEST LAPSEPÕLVEST
Valeeria Villandi

Juba pärastlõunal majad
lipud ehteks rinda said,
tänav sügistuules kajab
nende reipaist plaginaist.

Homme päike piduks koidab,
Suurt Oktoobrit teretab.
Tööd tee ausalt, rahu hoia!
loosungitelt eretab.

Poiss on uinund laua juurde,
raamat peale padjaks jääb,
mõtlik kurd tal kulmu - uurdes,
kuna tõsist und ta näeb:

Söed on koldes külmad, kustund,
tuul käib tühjal tänaval.
Küünlataht on ammu mustund,
ainult tähed säravad.

Nukker peni ulub õues,
öövaht puhub pasunat,
aga poisikese põues
unistused asuvad.

Argselt süütab rasvalambi,
vargselt otsib raamatu.
Tillukeses köögikambris
valgus vilgub saamatult.

Valgustades trükirida
tulukene vubiseb.
Aga "kuidas? miks? Ja mida?"
poisi hinges vabiseb.

Kool on rikka rahva päralt,
tarkus neile saab ja tõed.
Poisi kooliks turukära,
elu kitsi, rumal, õel.

Töö ei anna päeval mahti,
küllap muidu - loeks ja loeks.
Nüüd ta, seadnud lambitahti,
uinub, põse käele toeb.

Näeb end nagu mõnes jutus
kandmas siidi - sametit,
unustab kõik näljad - nutud,
köögipoisi ameti.

Ärkab hoobist üle turja.
Juba ongi hommik käes,
perenaine vannub kurja,
kisub raamatu tal käest.


Päev siis kulub jälle tööga,
turi peksust valutab,
aga järgmiselgi ööl ta
lugemist taas alustab.

Tõtt ja valet, läbisegi
lõbusat ja valusat.
Seal ta vaev ja häbi segi,
kõik mis tuleb taluda.

Ema pole, isa pole,
võõrasemaks kibe nälg,
sageli käib üle pale
pisarate kriimus jälg.

Kui saaks õppida, saaks teadust,
kui ta tohiks lugeda …

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Vaeste jaoks ei ole seadust,
millele võiks tugeda …

* * *

Tuul lööb lippu vastu ruutu,
virgub poisu soojas toas. -
Kuidas kõik nii äkki muutus?
Kes tõi lugemiseks loa?

Kõik see oli unes. -
Mõistab:
nägi Gorki noorust ta,
meest, kes võitles seks, et võita
talle rõõmus noorusmaa.

Raamatud on laual valmis,
teised riiulitel reas.
Tema jaoks on lood ja salmid -
kõik nii huvitavad, head.

Kooli iga päev ta ruttab,
vahel teatris, kinos käib.
Ja see kõik on nõnda tuttav,
endastmõistetav see näib,

et tast saada võib ükskõik kes,
leidur, lendur, kirjanik,
arst või traktorist, kes sõites
põldu viljakirja viib.

Enam poisike Aljosa
vargsi raamatut ei loe …
Koolis on kõik üheskoos nad,
lapsepõlv on rõõmus, soe.

V.Villandi. Hüpe homsesse. Tln., 1974. Lk. 3 - 6.