MEESTE RIIETUMISEST
Frantisek Chorovat, Juraj Orlik

 

Ka mehed on palju elavamalt hakanud oma riidekapi vastu huvi tundma. Tänapäeval teeb juba iga mees vahet, mis pannakse selga tööleminekuks, jalutuskäiguks, sportimiseks ja mis seltskonda minekuks. Meeste ülikonnad õmmeldakse kallimast riidest kui daamirõivad, neid kantakse kauem, seepärast tuleb valida väga hoolikalt. Suvel ja kevadel eelistame kirkamaid ja kergemaid, sügisel ja talvel pigem tumedamaid, jämedama koega materjale.
Maitsekas riietus eeldab värvide kooskõla. Traditsiooniliselt on mehed kandnud ühest riidest ülikonda, tänapäeval täiendab aga sageli pükse teisest riidest kuub. Kombinatsiooni määrab mood, mehel tuleb ainult jälgida selle vastavust oma vanusele ja rõivastust läbimõeldult täiendada.
Et ülikond oleks laitmatu, ei piisa, kui ta on tehtud heast riidest ja hea lõike järgi. Ülikond peab täitma ka oma otstarvet.
Tööülikonda ei saa sabloonselt valida, sest see stiil sõltub kandja elukutsest. Põhimõtteliselt tuleb lähtuda eeldusest, et mees läheb tööle ja tuleb töölt alati puhtana. Töötajad, kellel on tegemist määriva töökeskkonnaga, riietuvad enne tööle asumist ringi tööülikondadesse ja türpidesse. Mõnede elukutsete esindajad kannavad kitlit - valget (arstid, toiduainetetööstuse ja kaubandustöötajad) või tumedat (laohoidjad, mõnede kaupluste müüjad). Viimasel ajal on hakanud levima ka elavamad värvid ja ning varieeruvamad lõiked. Töörõivana on au sees veel kombineeritud ülikonnad - püksid, nende juurde teistsugusest riidest, vahel isegi nahast, seemisest kuub. Suvel kantakse kergeid pükse mitmesuguste pluusidega, lühikeste käistega särkidega, pulloveriga, sviitriga. Tõsi, teatud töökohad ja ametid nõuavad ülikonda. Sportlikud pulloverid, sviitrid ja lausa sportlikud kingad töökohale ei sobi.
Pidulikuma ülikonna paneb mees selga, et minna linnas jalutama, kinno, restorani, kohvikusse ja külla, mõned ametnikud ka tööleminekuks. Kui ülikond on tumedamast riidest, võib sellega ka teatrisse või seltskonda minna, kui just musta ülikonda ei nõuta.
Sportlikud ülikonnad (mitte treeningdressid) sobivad ekskursioonideks, jalutuskäikudeks, auto-, rongi- või lennukisõiduks vms. Sportliku ülikonna pintsaku taskud on enamasti peale õmmeldud, püksid võivad olla teistsugusest riidest kui pintsak. Ent kui kena sportlik ülikond ka poleks, õhtusteks visiitideks see ei sobi ning hoopiski mitte teatrisse või kontserdile.
Suvel on püksid ja pullover praktiliseks riietuseks eriti ekskursioonidel. Suusatürp ja sviiter sobivad lumel liikumiseks, kuid õhtul suusakeskuses vahetame nad tavaliste pükste ning sviitri või kootud vestiga. Soojendusdress sobib vaid spordisündmustele ja telki.
Musta ühe- või kaherealist ülikonda kanname pidulikel puhkudel - teatris, kontserdil, ballil, lõpuaktusel, vastuvõtul, audientsil, pulmas, muidugi ka matustel. See on kõige pidulikum meesteriietus, peab olema kvaliteetsest riidest ja täiusliku lõikega. Tähtis on, et musta ülikonna juures oleksid ja õiged lisandid: valge triiksärk, hall või hõbedane, matustel must lips, mustad või hõbehallid sokid ning mustad kingad. Vahel täiendatakse sellist ülikonda värvilise vesti (veinipunane, sinine või hall) ja sama värvi sokkidega.
Frakk on eranditult salongirõivas, mida kantakse ainult erakorralistel õhtustel seltskondlikel sündmustel - mõnedel esinduslikel ballidel, riiklikel vastuvõttudel ja seal, kus seda nõuab diplomaatiline protokoll. Meil kannavad frakki kõige sagedamini muusikud: solistid, dirigendid, sümfooniaorkestrite pillimehed. Frakki on rõivastatud ka kelnerid mõnedes esinduslikes restoranides ja ööklubides.
Smoking on siledast mustast riidest, läikiva musta ripsiga ületõmmatud revääridega ülikond, mis sobib seltskonda minekuks. Smokingi juurde kuuluvad valge pehme triiksärk, must lips (ka kikilips), mustad sokid ja kingad. Smokingit kantakse ainult pidulikel puhkudel, pidulikel ballidel, suures seltskonnas, teatris esietendustel. Kunagi ei panda seda selga õhtul enne kella viit.
Meeste rõivastuse tähtis koostisosa on mantel. Ka mantlite valikul tuleb juhinduda peale moe veel iseenda vanusest, kehakujust ja oma maitsest ning praktilisusest.
Meeldiva, korrastatud välimuse juurde kuuluvad sobivad lisandid, eelkõige triiksärk. Määrdunud krae või kätistega kortsunud särk räägib lohakast kandjast. Tänapäeval tehakse särke mitmesugusest sünteetilistest materjalidest, mis on väga vastupidavad ega nõua erilist triikimist. Ka särkide juures rakendatakse mitmesuguseid moeelemente, seda nii materjalides ja mustris kui ka lõikes, eriti aga kraekujus. Valge või kreemikas triiksärk annab aga ülikonnale alati pidulikuma väljanägemise.
Kunagi peeti mustrilise ülikonna juurde kõige sobivamaks ühevärvilist särki ja ühevärvilise ülikonna juurde mustrilist särki. Ühevärvilist särki saab kanda igasuguse ülikonnaga, uuem mood lubab aga mustrilise ülikonnaga ka mustrilist särki kanda.
Lips on veel üheks lisandiks, mis võib parandada riietuse üldmuljet. Mehed patustavad sageli hea maitse vastu sellega, et ei oska triiksärki ja lipsu ülikonnaga kokku sobitada. Aja jooksul moekombinatsioonid muutuvad, muutub ka lipsusõlme kuju. Vanemad mehed kannavad vähem kirevaid lipse, eelistavad tumedamaid toone, noored valivad aga erksamad toonid ja modernsema kuju. Liiga karjuv lips ei räägi kõige paremast maitsest. Villane kootud lips sobib ainult sportliku ülikonnaga. Matustel ja leina ajal kantakse musta lipsu.
Elegantsel riietumisel panevad mehed pintsaku rinnataskusse ilutaskurätiku. See võib olla kas valge, ühevärvline või hoopis mustriline. Kui taskurätik on värviline või kirju, peab see harmoneerima ülikonna või lipsu värviga. Tihti müüakse koos lipsuga ka samast riidest ilutaskurätikut. Õhtul ja musta ülikonna puhul kasutatakse ainult valget ilutaskurätikut.
Rõivaste värviga kooskõlas peab olema ka sokkide värv. Tänapäeval tehakse sokke kõige erinevama värvi, kvaliteedi ja mustriga, mistõttu pole rakse sobivat valida. Üldiselt kehtib tava pruuni ülikonna juurde kanda selliseid sokke, kus ülekaalus on pruun värv, halli juures - hall. Musta ülikonna, fraki ja smokingiga kantakse alati ühevärvilisi musti sokke.
Järgmisteks meesteriietuse tähtsaks lisandiks on kingad, sest jalatsite ebaõige valikuga võib rikkuda hea mulje elegantsest ülikonnast. Näiteks musta või tumedama ülikonna juurde ei sobi pruunid kingad, need peavad alati olema mustad. Pruuni ülikonnaga võib aga kanda nii musti kui pruune kingi. Pruunid kingad sobivad ka heledama ülikonna juurde. Suvel kantakse mitmesuguseid sandaale ja mokassiine, seltskonda ja muudesse pidulikumatesse kohtadesse minekul sobivad aga alati ainult kingad. Teatrisse, tantsupeole ja muudele pidudele paneme jalga pidulikumad kingad, sportlikud kõlbavad ainult sportliku ülikonna juurde. Mõne riietuse juurde on kingad lausa ette kirjutatud: frakk ja smoking nõuavad ainult musti lakk-kingi. Tantsuks sobivad nahktallaga kingad.
Vihmase ilmaga, eriti aga talvel kantakse paksu kummitallaga kingi. Nende tallamustrisse jääb lund ja pori, mistõttu tuppa me taolistes kingades ei astu.
Kingad on ilusad ainult siis, kui nad on puhtad, korralikult hooldatud ja lääpa kulumata. Kingade elegants peitub kvaliteedis, maitsekas kujus, aga ka moemuutuste arvestamises.
Kunagi nõudis mehe täiuslik rõivakompleks kaabut ja kindaid. Tänapäeval käivad mehed, eriti soojemal aastaajal, enamasti ilma kaabuta. Oma värvilt peab kaabu alati riietusega, eelkõige mantliga kooskõlas olema. Sportlikku laadi müts sobib ainult spordiriietusega. Kevad-sügismantliga kantakse tihti barette, talvemantliga karusnahkset mütsi. Kindaid kannavad mehed tänapäeval eranditult kaitseks külma eest. Kõige tavalisemad on mustad, pruunid või hallid nahkkindad. Matustel kantakse ainult musti. Pidulikel puhkudel, esinduslikule ballile, pulma ja muudesse taolistesse kohtadesse minekul pannakse kätte valged kindad.

F. Chorovat, J. Orlik. Meie igapäevaviisakus. - Tallinn: VALGUS, 1990. - Lk. 108-110.