MEMMETÜTAR SUVITAB
Uno Laht

Taat läks luhta kuhja looma,
memm läks metsa marju tooma.
Õde nüüd, kus teda tarvis,
lüpsab lehmi karjafarmis.

Vennas künnab traktoriga
- mis neil viga, mis neil viga!
Päevad läbi, oh kui kole,
ihuüksi kodus ole…

Ise mugid leiba - piima,
aga mis peab seale viima?!
Ammu laudas ruigab siga…
Küll see elu maal on igav!

Öösel sääsed söövad lakas,
ukselävel kanakaka.
Ühtki noormeest ümberringi
- kanna siis veel valgeid kingi!

Tunniks - kaheks põõsa taha
päevateki laotad maha.
Hapud sõstrad, hapud õunad
- tuleks memm ja keedaks lõunat.
Linnalapsel hambad hellad,
ilmast - ilma kiikab kella…

Õhtul külas algab simman,
pükstega ei minda sinna,
aga kelle käest sa küsid
kleidi triikimiseks süsi…!

Tuleks ema, täidaks panged,
otsiks üles lokitangid.
Pääseks näljasurmast siga
ja ka tütrel poleks viga…

1958