MU SÜDA ON RASKE
Helvi Jürisson

 

Kas tõesti kunagi koidab
Suure sõja leegitsev hommik,
milles põlevad tuhaks
viimased kangelasteod
ja voolama hakkab sulanud liiv?
Mägede tipud
kui abitud lootsikud
kiiguvad suitsevail laineil
ja põrkavad sisinal
üksteise vastu.

 

Kas tõesti kunagi vallandub
looduseseaduste maa - alune kelder
ja hõõguval keral
tantsivad ringi
arvud ja valemid
spiraalid ja sirged,
kraadid ja magnetväljad,
pidades pulmi
valendava mateeriaga?

 

Kas pilgud, mis kunagi jälgisid
läbi pimedusvoogude
täheparvede lende
ja puurisid läbi Päikese,
ei mallanud kõigepealt
pöörduda endasse
ja katsuda läbi
oma isanda
väikest ja vihast tuksuvat südant?

1958