OBELISK
Arvi Siig

Tee tolmab
suurte laante vahel.
viib Emajõest
üle see.
Ma olen obelisk.
Ma seisan
mäeveerul kaugel Tartu ees.

 

Kolm tuhat
meie poissi langes
teed sinna linna
kaitstes siin.
Ees,
teispool metsi sinikaugeid,
on
Valga,
Varssavi,
Berliin…

 

Taas haistan vahel:
lõunatuules
on põlend raamatute ving.
Mu selja taga
seisab Tartu -
me iidne ülikoolilinn.

 

Eest, lõunast
hooti kostab mürin.
Võib - olla äike vaid?
Kes teab…

 

Nii
nagu need,
kes siin kord seisid,
ma
valves, valves
seisma pean.

 

See hooti mürin…
Sellest rahu
ei saa
siin liivas
poiste põrm.

 

Teekäija!
Peatu siin
ja kuula
ja ütle mulle:
"Petab kõrv."

1968