Peetrikese esimene laagrisuvi
Katkendeid Heino Väli raamatust "Peetrike

 

Laagris hakkas Peetikesele otsekohe meeldima. Sest kus on veel ilusam kui laagris? Suur laudtasane lagendik, ümberringi kõrge mets, aga ühes küljes jõgi. Ja metsa all, mis te arvate? - Telgid! Telgid ja aina telgid ja telgid! Kuidas võis küll Aadu oma kirjas niiviisi luisata, et laagris tubades elatakse?! Telgid meeldisid Peetrikesele üliväga. Ja ei sugugi vähem meeldinud talle ka pioneerid, kes telkide juures toimekalt askeldasid. Nad kandsid siia kokku sammalt, kive, käbisid, jändrikke oksi, koguni okkaidki ja kõike, mis metsa all vähegi leidus. Kõigest sellest kraamist nuputasid nad välja ja meisterdasid telkide juurde igasuguseid embleeme ning veidraid ja lõbusaid kujukesi. Telgid ning kogu laagri ilme muutus sellest aina kaunimaks.

*

Päraslõunal seisis kogu laager ülesrivistatuna lipuväljakul. Aga vanemkorrapidaja sammus väljaku keskele ja kamandas:
"Laager - lipulee-ee-ee ... valvel!"
Kersti nõksatas ennast sirgu ja pööras silmad lipumastile. Peetrike - ta kuulis niisugust käsklust ja nägi seda esmakordselt - järgis tema eeskuju.Ta seisis, käed trammilt vastu külgi, ega liigutanud silmalaugugi. Silmanurgast aga märkas ta siiski, kuidas paljud pioneerid tõstsid käe saluudiks pea kohale, ja käe tõstsid pea kohale ka laagriülem ning komandant. Tõstsid kõik, kes seisid laagriülema selja taga ja kandsid punast kaelarätti. Küll oleks Peetrike praegu tahtnud olla juba pioneer!
Põrisesid trummid ja puhuti fanfaari. Aeglaselt tõusis kõrgesse lipumasti punane lainevöödiga lipukangas. Tuul, mida siin all polnud tundagi, pani lipu selge sinise taeva taustal uhkesti voogama.
Kokkutulekulaager oli avatud.

*


Laager elas laagrielu. Metsa alt kostis laulu. Köögis suitsesid lõkked. Fanfaarisignaali peale jooksid lipu alla kokku rühma sidemehed. Valverühma pioneerid punnisid vedada laagri jooginõud. Teadetetahvli juures arutasid - vaidlesid laagriülem ja vanemkorrapidaja. Ühe telgi juures mängiti suupilli.

*

Komandanti kohtas Peetrike alles staabi köögi juures. "Maksakaste?" tõmbas Peetrike siin nina vingu."Mina maksa ei söö!"
Siis tuligi komandant sööklasse. Ta ei öelnud Peetrikesele sõnagi. Sest enne kui ta midagi öelda sai, ütles Kersti:
"Päh, sa oled küll üks pirts. Aga õige laagrimees sööb kõike!"
Kogu staap oli söögilaua ääres koos. Nad purskasid kõik naerma. Peetrike muljus nina kausi kohale. Siis trotsis:
"Aga mina pesen oma kausi pärast ise puhtaks!"
"Peadki pesema!" ütles Kersti. "Kes siis sinu oma peseb?"

Peetrike helpis maksakastet. Ta ei armastanud seda tõepoolest. Ja sellepärast paluski ta kokalt veel pool kulbitäit lisa. Ise piilus silmanurgast komandandi poole. Et kas see seda ikka kuuleb ja näeb. Vist ikka kuulis ja nägi. Aga kui ka ei kuulnud ega näinud, mis siis sellestki. - Ka teised kiitsid, laagrimehel on lausa hundiisu.

*

"Süti, süti, lõke! Süti, süti, lõke!" hüüdsid kõik kooris. Ka Kersti ja Peetrike hüüdsid kaasa. "Kas süütame raketiga?" küsis laagriülem.
"Raketiga! Raketiga!"
"Olgu siis raketiga! - Noh, et läheb siis?"
"Izzzzzzzzzz - füüüüüüüüüü -pässssssss - zuuuuuuuuuu - hiiiiiii ..." hakkas kogu laagripere koos susistama ning huilgama. Huilgamine muutus aina valjemaks ning hääled tõusid üha kõrgemale, kuni sadadest kõridest kostis rakstav: prauhh! Ja seejärel kohe kõuemürina vali ja mitte lõppeda tahtev: hurrrrrrraaaaaaaaaaaaaa! Selle hurraa ajaks oligi punakas tulesilm kogunud jaksu ning jõudu.
Lõkkepüramiid lahvatas seest äkki lõõmama ja punaselakaline hiiglaleek jooksis särinal püramiidi tippu. Leek tõusis kõrgele, Peetrikesele näis, et otse poolde taevasse, ja vaimustusvärinad võbisesid tal üle selja.

"Olgu jääv meile päike,
olgu jääv meile taevas,
olgu jääv meile ema,
olgu jääv minu rõõm..."

laulsid pioneerid, hoides üksteisel käest, ja õõtsusid laulule aeglaselt kaasa.


Heino Väli. Peetrike.- Tallinn, 1966

Peetrikese õige nimi oli hoopis Katrin Ta ei käinud veel koolis, aga sekeldusi ja pahandusi juhtus temaga alatihti. Ükskord läks Peetrikese isa pioneeride kokkutulekulaagrisse komandandiks. Sinna võttis ta kaasa ka Peetrikese. Kuidas laagrielu Peetrikesele tundus ja kuidas ta hakkama sai, võid lugeda
Heino Väli raamatust"Peetrike"