Pille-Riin
Ellen Niit

Pille-Riin on tüdruk. Tal on isa ja ema. Või õigemini - tema on isal ja emal. Aga endal on tal nukk Anne ja kummist koer. Koera saab õhust tühjaks lasta, ja siis on see nagu surnud. Koera nimi on Pontu, kui ta õhku täis on. Aga tühjast peast tal nime ei olegi.
Pille-Riinil endal on koguni kaks nime. Pille ja Riin. Kui Pille-Riin sündis, siis pandi talle niisugused nimed. Ema tahtis Pillet ja isa tahtis Riini. Et mõlemad nimed olid ilusad ja naljakad, siis sai kokku Pille-Riin ja ongi nüüd Pille-Riin.
Pille-Riin on viieaastane. See on väga tähtis, sest üleeile oli tal sünnipäev. Sünnipäevakingiks sai ta rahakassa. Selle kinkis talle vanaisa. See kassa on neljakandiline puust karp, lukk on tal ees ja kaane sees on pilu, kust raha sisse läheb. Veel on kaane peal pilt: Pikk Hermann, mis on värvitud halliks, ja puud, mis on rohelised, ja taevas, mis on sinine, ja torni otsas lipp. Lipp on punane ning lehvib nagu päriselt.
Kassasse kogub Pille-Riin viiekopikalisi, sest ta on viieaastane. Neid on seal juba kolm tükki.
Aga sellest kõigest kokku on Pille-Riinil ühtlasi suur mure. Järgmisel aastal peab ta nimelt saama kuueaastaseks. Kuuekopikalisi aga pole üldse olemas. See on täitsa kindel, sest seda ütles isa.

Pille-Riini Anne elab riidekapi ja seina vahel nurgas. Seal on tal ase tädi juuli kootud villase teki all.
Anne pole mingi harilik nukk. Ta on nagu elus. Saab kõigest aru, mis Pille-Riin talle räägib, ja vaatab targalt oma läikivate silmadega.
Anne on tädi Juuli tehtud.
Anne sai Pille-Riin endale siis, kui ta ükskord ammu tädi Juuli juures oli. Siis oli ükskord vihmane ilm ja Pille- Riin igatses kangesti ema järele.
"Kas sinul ka laps on?"
Tal on kena ning naljakas nägu ja ta on armsam, kui ükski teine nukk maailmas. Silmad on tal tehtud nööpidest ja juuksed pihutäiest linast.

Sinise maja Anu on saanud endale soome kelgu. See toodi talle mineval nädalal, aga mitte Soomest, vaid lihtsalt Rännaku tänava poest.
Terve eilse päeva ootas Pille-Riin oma väravas, millal Anu kelguga õue tuleb. Kuid Anu ei olnud kuskil näha.
Anu tuli täna hommikul ja helistas Pille-Riini ukse taga. Ning kelk ootas värava juures ja ta seljatoe külge oli seotud punastkirja vöö, et pisemal seljal ka tuge oleks.
Siis nad läksidki Tuule teele. Seal autod ei sõida, sest seal on puiestee ja noor linn. See tee sai just alles valmis ja kahel pool teed on suured viiekordsed majad.
Anu ja Pille-Riin hakkasid mööda Tuule teed edasi- tagasi sõitma. Pille-Riin istus peal ja Anu lükkas.
Kui niiviisi oli tükk aega sõidetud, ütles Pille-Riin Anule:
"Sõidame nii, nagu oleks me kirjakandjad! Las me käime nagu igas majas sees."
See meeldis Anule ka.
Ja siis nad sõitsidki loogeliselt ja peatusid iga maja ukse ees. Ja nad panid kirjakastidesse isade jaoks "Tehnikat ja Tootmist" ja ""Loomingu" Raamatukogu" ja suuremate poiste jaoks ilusate markidega kirju ja emade jaoks "Nõukogude Naist" ja väiksematele lastele "Tähekesi", "Murzilkasid" ja "Bummisid" ja sünnipäevakaarte nii palju, kui mahtus.

Ellen Niit. Pille - Riini lood. Tln., 1971.

1. Millised olid Pille -Riini lemmikmänguasjad?Kirjelda neid?

2. Kas tead, missugune on soome kelk?Joonista see (pildi leiad ka Pille-Riini raamatust).

3. Missuguseid ajakirju loeti kuuekümnendail aastail?

4. Küsi lasteraamatukogust "Murzilkasid" ja "Bummisid" vaadata.