RIIETUMISEST
Frantisek Chorovat, Juraj Orlik

 

Kultuurne inimene hoolitseb oma keha hügieeni ja enda esteetilise välimuse eest mitte kellegi teise pärast, vaid omaenese sügavast sisemisest vajadusest. Ja vastupidi - ka kõige kallimad rõivad ja hoolikamalt valitud ehted ei tasakaaluste nende käitumise ebakultuursust, vastupidi, nad hoopis rõhutavad seda.
Esteetika ja hügieen nõuavad, et riideesemeid ei kantaks ühtejärge liiga kaua. Pideva kandmisega rõivad määrduvad, higistatakse läbi, kaotavad korraliku väljanägemise. Teiselt poolt pole aga vaja ja mõjub ülepakutunagi, kui naine paneb iga päev tööle selga taas teised riided. Meeste ülikonna kandmisiga on tavalisest pikem, mistõttu selle korrashoid nõuab erilist hoolt. Pesu ja triiksärki on vaja sageli vahetada, ülikonda pressida ja puhastada.
Veel üheks riietumise oluliseks momendiks on sobivus. Küsimus pole ainult ülikonna või kleidi parajas suuruses, ehkki seegi on tähtis. Kes ise ei oska otsustada, kas riided talle istuvad, peab ostma minnes kellegi nõuandjaks kaasa võtma. On tõsi, et hea rätsep võib ülikonna või kleidi kandja kehale täiuslikult istuma panna, suudab hea lõikega isegi mõningaid kehapuudusi varjata.
Maitsekas rõivas näitab ka kandja üldist maitset, tüüpi, vahel iseloomuomadusigi. Erinevalt riietub sportlikku tüüpi naine, teistsuguseid elemente rakendab oma riietuses romantiliste kalduvustega või praktiline naine. Omamoodi rõivastus sobib kunstnikule, teistsuguse valib see, kes üldsuse tähelepanuga pole harjunud. Riietumisel ja rõivaste valikul on väga tähtis vanus. Erinevused ilmnevad noore, keskmise ja vanema generatsiooni rõivastuses, seda mitte ainult lõikes, vaid ka materjali värvis ning liigis.
Oma riietumisega ei tohiks üle pakkuda koolinoored. Koolipäev ei tohiks muutuda moedemonstratsiooniks, kus võisteldakse riietuse hinnas ja moekuses. Tagasihoidlik, puhas ja korralik rõivas viisaka õpilase seljas mõjub kõige meeldivamalt.
Materjali, värvi ja mustri valikul mängivad oma osa ka aastaaeg ning sündmus, mille puhul riietume. Meil on kombeks kanda suvel heledaid värve, talvel tumedamaid, päeval heledamat ülikonda, õhtul, eriti seltskonda minnes, peaaegu täistumedat. Eredad värvid, suured mustrid ning põikitriibud kogukatele hästi ei sobi. Saledad aga ei peaks kandma püsttriibuga rõivaid, mis veelgi enam nende kõhnus rõhutavad.
Riietutakse vastavalt kohale. Üht tüüpi rõivaid kanname töökohal, teistsuguseid jalutamisel, tuttavate külastamisel ja teatrisse või ekskursioonile minnes, vabamalt riietume kodus olles. Maitsetu või taktitu on liikuda kodus kogu päeva ringi hommikumantlis, töökohal kanda peorõivaid, seltskonda aga ilmuda sportlikus ürbis.
Meie kaaskodanikud riietuvad tänapäeval korralikult, enamasti ka sobivalt. Tasemel riietumine ei tähenda veel, et selleks peaks olema hästi palju raha. Mood on muutlik, ta annab vaid ideid, meie aga peame valima, mis meile kõlbab ja sobib. Ning selles me maitse ilmnebki.
Maitse arendamiseks ja täiustamiseks antakse välja ja veetakse sisse moeajakirju, korraldatakse näitusi rõivastus- ja elamukultuurist, rõivastust tootvad ettevõtted organiseerivad iga aasta mitu moenäitust, mille vastu üldsusel on aiva kasvav huvi.
Meie moedemonstratsioonide organisaatoritel on juba suurel määral õnnestunud inimesi veenda, et ka praktiline riietus võib olla väga elegantne. Moeloojad on teinud palju uusi moodsaid rõivaliike, mis oma praktilisuse ja pealetükkimatusega on äratanud tähelepanu välismaalgi, mõjudes seejuures ülimalt elegantselt.

F. Chorovat, J. Orlik. Meie igapäevaviisakus. - Tallinn: VALGUS, 1990. - Lk. 106-108.