Laste kirjandeid IV klassi emakeele (P. Hiisjärv) programmist.

Kui oleksin ema või isa

Meelis Vapper
Pärnu Niidupargi Gümnaasium IV B kl.
Õpetaja: Milvi Mihhels

Kui ma ükskord suureks kasvan, tahan leida endale armsa ja asjaliku naise ja saada vähemalt kahe lapse isaks. Ma soovin endale poega ja tütart. Nende vanusevahe võiks olla kolm aastat, siis oleksid neil sarnased huvid ja ühiselt oleks hea mängida. Kui see unistus on täide läinud, olen ma väga õnnelik.

Minu tulevane pere võiks olla sarnane praegusega. Meie peres on sõbralikud, üksteisest hoolivad ja kokkuhoidvad liikmed. Meil armastatakse ühiselt koduseid töid teha, samuti koos puhata ja reisida. Meie peres on harjutud arvestama üksteise soove ja vajadusi.

Ma oleksin oma laste vastu hea, kuulaksin nende soove ja muresid. Õpetaksin neid erinevaid töid tegema, rahaga ümber käima ja teiste inimeste vastu viisakas ning lahke olema.

Kui lapsed on pahandust teinud, siis riidleksin küll nendega, kuid samas ka selgitaksin neile, mida nad valesti tegid ja kuidas edaspidi sarnaseid pahandusi ära hoida. Näiteks, kui lapsed lähevad ühe mänguasja pärast kaklema, siis ma paneksin nad eraldi tubadesse mängima või laseksin neil ära leppida ja sõbralikult asjad omavahel jagada.

Kui ma tahaksin oma lapsi ootamatult rõõmustada, siis ma täidaksin mõne nende unistuse. Näiteks ostaksin neile lemmiklooma või mõne soovitud mänguasja. Kindlasti viiksin oma pere tihti linnast välja loodusesse. Ostaksin koju tehnikat ja muid asju, mis aitaksid lastel kiiremini areneda. Ma viiksin tihti oma pere sõpradele külla või kutsuksin sõbrad enda juurde.

Ma tahan selle kirjandi alles hoida, et kunagi tulevikus, kui mul pere ja lapsed on, saaksin võrrelda, kas ma tegelikult niisuguseks isaks sain kui ma väiksena arvasin saavat.

 

Kodune vestlus vanemate lapsepõlvest

Meelis Vapper
Pärnu Niidupargi Gümnaasium IV B kl.
Õpetaja: Milvi Mihhels

Isa

Eriti tore sündmus lapsepõlvest: Minu isa lapsepõlv möödus Kihnu saarel. Minu vanaema suunati sellesse haiglasse tööle ja isa suuremad õde ning vend käisid Kihnu koolis. Minu isa oli siis alles nii väike, et oli kõik päevad vaba ja võis saarel ringi käia, sest saar oli suhteliselt väike ja inimesed tundsid seal üksteist. Isa käis kaluritega mere ääres või kolas naabripoistega niisama mööda saart ja otsis linnupesi. Ikka pidid vanemad õde-vend minema väikevenda saare peale otsima, sest ikka unustas ta õigel ajal koju tulla. Kuna saarel elades oli isa tihedalt seotud merega, valis ta suureks saades meremehe elukutse.

Isa lemmikmagustoiduks oli "lumepallisupp".

Ema

Eriti tore sündmus lapsepõlvest: Kui mu ema alles väga väike oli, nii umbes 2-aastane, siis ta kohutavalt kartis näärivana. Kui näärivana tuli külla lastele kingitusi tooma, puges ema voodi alla ja ei tulnud sealt enne välja, kui näärivana läinud oli. Lasteaia nääripeol oli emal hea meel selle üle, et ta ei pidanud minema näärivanale üksi laulma, vaid tegi seda koos teiste lastega, sest niimoodi oli palju julgem.

Veel rääkis minu ema, et kui ta alles 6-aastane oli ja lasteaias käis, hakkas ta Tartu Balletikoolis balletti õppima. Selleks pidi ta rongiga 50 kilomeetrit ühest linnast teise sõitma. Algul käis ta seal koos oma emaga, kuid hiljem lepiti vagunisaatjaga kokku, et ta võis üksi rongiga nii kaugele kodust kooli sõita ja vagunisaatja pidi ainult jälgima, et minu ema vales jaamas maha ei läheks. Ta sai sellega ilusti hakkama ja tantsis etendusel "Nõiutud kass" ühte peaosa. Selle etenduse tarvis õmbles vanaema talle ilusa valge kleidi ja tikkis kauni punase põlle, mida ema pikka aega alles hoidis.

Veel rääkis ema, et kui ta kooli lastekooris laulis, käis ta kooriga Tallinnas Koolinoorte laulu- ja tantsupeol esinemas. Ta laulis laululava suure kaare all ja televisioon kandis pidu üle ning vanaema kodus saateid vaadates hõiskas rõõmust, kui oma tütart laulukaare all suure hoolega laulmas nägi.

Ema lemmikmagustoiduks oli mannavaht

 

Hamster
Renar Koppel
Pärnu Niidupargi Gümnasium IV B kl.
Õpetaja: Milvi Mihhels

Ma olen alati soovinud endale saada hamstrit. Ta on väike ja rahulik loomake. Ema on mulle ütelnud, et loom tahab ka väga hoolitsust ja kui me näiteks reisile sõidame, peaksime hamstri kellegi tuttava kätte andma, et ta nälga ei sureks. Ta vajab ka puuri puhastust ja palju sööki.

Kui mul oli sünnipäev, ütles ema, et praegu sa veel hamstrit ei saa. Aga vanaema ütles:"Kui sa lahutad viie sekundiga sajast kolmkümmend viis ära, saad endale hamstri". Ma mõtlesin umbes kolm sekundit ja sain vastuseks kuuskümmend viis. Vanaema ütles, et see vastus on õige ja ta ostis mulle hamstri ära. Ma läksin koju ja ema tegi rõõmsa näo, aga pärast sai ta pisut pahaseks. See hamster elas meil kaks ja pool aastat, kuid tema kadumine oli kurb. Tal olid juba enne ööd valud ja öösel riigikogu valimiste ajal ta suri. Me matsime ta männimetsa ranna äärde. Ma käisin tema hauda iga nädal vaatamas.

Ema lubas hiljem osta mulle uue hamstri. Varsti läksime kauplusse ja valisime kuuvanuse, kõige noorema hamstri. Viisime ta koju ja ostsime uue puuri tema auks. Siis korraldasime talle sünnipäevapeo, kahekuuseks saamise puhul. Ma pidasin teda oma kodus ja täitsin korraldusi, mis tuleb ta eest kanda. Need olid järgmised: kaks korda nädalas puhastada puuri, toita iga päev juurviljadga. On olemas ka hamstri spetsiaalne toit, aga mina seda ei kasuta, sest ilma selleta on hamster ilusam ja siledam.

Ma toon nüüd näiteid, kuidas peab iga terve hamster välja nägema:

Silmad: säravad ja selged, ilma rähmata.

Nina: puhas ja nohuta.

Suu: puhas, ilastamine võib olla haiguse tunnus.

Hingamine: vaikne ja korrapärane, hingelduseta.

Keha: tugev ja pisut ümar. Ei esine iseloomulikke mügaraid.

Kasukas: mitte pulstunud, tokerdumata ja kohev.

Vabas looduses on hamstril alati kõige parem ja kõik teavad, et ta ei taha elada inimestega koos, vaid tahaks puurist loodusesse pääseda.

Ma loodan, et mu hamstril on minuga sama hea kui looduses, sest ma tean temast väga väga palju ja mul on ka hamstrite raamat. Usun, et ta on minuga väga õnnelik. Ta on mulle väga truu sõber.