MINU SÕBER ARVUTI
Margit Muldma
MÄLU

KETASMÄLU
4.

Kõvaketast ja diskette nimetatakse ka MAGNETKETASTEKS, sest nad on kaetud magnetkihiga, kuhu andmeid salvestatakse.
Ma usun, et sa oled kindlasti kuulanud kassettidelt muusikat. Võib-olla oled juba ka ise muusikat kassettidele lindistanud? Arvuti kõvaketas ja disketid salvestavad ja hoiavad andmeid peaaegu samamoodi nagu kassetid muusikat, vahe on ainult selles, et kassettide asemel on kettad.

Kõvaketaste ja diskettide juures ei tohi hoida magnetit : magnet võib kustutada kogu ketastel oleva info.

 

Praeguseks sa tead juba kõvaketast ja diskette, üks uuemaid võimalusi andmete hoidmiseks on aga OPTILISED KETTAD. Need on väga sarnased laserplaatidega, kuhu salvestatakse muusikat. Optilistele ketastele salvestatakse andmeid laseri abil.

Nüüd võid sa muidugi küsida, kuidas ma nendelt diskettidelt ja optilistelt ketastelt andmeid lugeda saan. Kõvaketas asub arvuti korpuses, kuid teised kettad ju ei asu.

 

Tegelikult on see ülimalt lihtne! Selleks on minu korpuses olemas spetsiaalne seade - KETTASEADE. Diskett tuleb panna minu kettaseadmesse, ning siis ma saangi sellelt kettalt andmeid lugeda.

Kuna diskette on kahes suuruses, on ka kettaseadmed kahes suuruses. Ühel arvutil võib olla ka mitu kettaseadet. Loomulikult saab kettaseadmesse panna ainult ühe ketta korraga. Sinagi ei saa lugeda kahte raamatut ühel ajal.

Need disketid on tegelikult just sinule väga vajalikud: nende abil saad sa oma tööd alati endaga kaasas kanda.

Näiteks kui sinu koolis on arvuti ja sinu kodus on ka arvuti, siis võid sa koolis arvutiga mõne pildi joonistada ning siis oma pildi disketil koju viia, et seda kodus arvutiga edasi joonistada. Kas pole tore?

Ka optiliste ketaste jaoks on spetsiaalne seade, mille abil saan lugeda temal asuvat infot.