MINU SÕBER ARVUTI
Margit Muldma

MASINAKEEL
3.

Masinakeele tähestik on mõnes mõttes morse moodi. Vahe on selles, et masinakeeles on punktide ja kriipsude asemel nullid ja ühed.

A 01000001 H 01001000 O 01001111 V 01010110
B 01000010 I 01001001 P 01010000 W 01010111
C 01000011 J 01001010 Q 01010001 X 01011000
D 01000100 K 01001011 R 01010010 Y 01011001
E 01000101 L 01001100 S 01010011 Z 01011010
F 01000110 M 01001101 T 01010100  
G 01000111 N 01001110 U 01010101  

Käsud, millest protsessor aru saab, ja andmed pannakse kirja masinakeele tähestikus: see tähendab nullide ja ühtedega.

Käsud ja andmed asuvad aga mälus, ning ma rääkisin, et mäluühikuks on bait, kuhu mahub täpselt üks märk. Kui sa vaatad nüüd masinakeele tähestikku, siis sa näed, et iga märk pannakse kirja (kokku kaheksa) nullide ja ühtedega. Sellepärast on bait omakorda jagatud kaheksaks osaks ning igasse osasse mahub täpselt kas null või üks.

See väike osa on saanud endale nimeks BITT.

Bitt on seega mälu osa, kuhu mahub kas null või üks.

 

JÄTA MEELDE: KÕIGE VÄIKSEM MÄLU OSA ON BITT.  ÜHTE BITTI MAHUB KAS 0 VÕI 1.



Nüüd võid sa mõelda, miks see asi nii keeruliseks aetakse. Tegelikult teevad need nullid ja ühed arvuti töö hoopis lihtsamaks. Sina pead oskama kirjutada 25 tähte igaüks veel eri kujuga. Arvuti peab oskama kirjutada ainult kahte märki : 0 ja 1, kõik tähed ja numbrid pannakse nende abil kirja.

 

Masinakeelt ei ole eriti kerge selgeks õppida. Loomulikult on ka inimesi, kes seda oskavad, kuid kahjuks ei ole neid kuigi palju.