MINU SÕBER ARVUTI
Margit Muldma
ARVUTI ANATOOMIA:
PROTSESSOR JA MÄLU

Kas sa tead, mida tähendab sõna anatoomia? Inimese anatoomia on teadus, mis uurib inimese ehitust. Sa saad teada, mis elundid sinu sees on(kops, maks, süda ja veel palju muud) ning kuidas nad kõik koos tegutsevad.

Nii, nüüd ma räägin natuke ka sellest, mis on minu sees, ehk tutvustan sulle arvuti anatoomiat.

Minu kõige tähtsam osa asub korpuses ning seda nimetatakse ka ajuks. Minu aju on muidugi hoopis erinev inimajust. Sinu aju asub peas, minu oma korpuses.

Minu aju on jagatud kaheks osaks: MÄLUKS ja PROTSESSORIKS. Mälu ja protsessor on omavahel tihedalt seotud. Järgnevalt ma räägingi natuke neist mõlemast.

PROTSESSOR

PROTSESSOR on arvuti kõige-kõige tähsam osa. Ilma temata ei ole arvutit tegelikult olemaski. Sul võib laua peal olla küll kuvar, klaviatuur ja korpus, kui aga korpuses ei ole protsessorit, siis need ei anna kokku arvutit.

Protsessor on selline seade, kus toimubki kogu töö andmetega. Olgu sellekssiis mingi pildi joonistamine või kirja kirjutamine - kõik see saab toimuda ainult tänu protsessorile.

JÄTA MEELDE: ARVUTI KÕIGE TÄHTSAM OSA ON PROTSESSOR, KUS TOIMUB TÖÖ ANDMETEGA.


Nüüd tekib sul kindlasti küsimus, kus protsessor teab, mida ta tegema peab. Selleks on spetsiaalsed käsud, mida protsessor tunneb ja täita oskab. Protsessor saab aru ainult kindlatest käskudest.

Erinevad protsessorid tunnevad erisuguseid käske. Kui räägitakse eri  arvutitest, siis põhiliselt mõeldaksegi seda, et nende protsessorid on erinevad.

JÄTA MEELDE: PROTSESSOR TUNNEB JA OSKAB TÄITA AINULT KINDLAID KÄSKE.

Kõik need käsud kokku moodustavad PROTSESSORI KÄSUSTIKU.

Protsessor täidab seega kindlaid käske. Kuid kustkohast ta need käsud võtab? Selleks käskude hoidlaks ongi MÄLU. Mällu kirjutatakse ehk SALVESTATAKSE käsud, mida protsessor täidab, ja andmed, mida protsessor töötleb vastavalt käskudele.