MINU SÕBER ARVUTI
Margit Muldma
ARVUTI ANATOOMIA:
PROTSESSOR JA MÄLU

PROTSESSORI JA PÕHIMÄLU KOOSTÖÖ
1.

Mälu koosneb nummerdatud mälupesadest. Nendesse mälupesadesse salvestataksegi käsud ja andmed. Protsessor täidab käske mälupesades järjekorras.

Nüüd huvitab sind kindlasti, et kui neid mälupesi on põhimälus nii palju, kuidas siis protsessor teab, millisest pesast ta peab võtma järgmise käsu.

Ütleme, et ta peab esimese käsu võtma mälupesast number 15. Järgmise käsu võtab ta siis mälupesast number 16, ülejärgmise mälupesast number 17 ja nii edasi, ikka järjekorras.

Mõni käsk on aga natuke isesorti ja ajab selle ilusa järjekorra sassi. Need käsud annavad protsessorile ette mälupesa numbri, kust ta peab võtma järgmise käsu. Selliseid käsku nimetatakse SIIRDEKÄSKUDEKS: nad suunavad protsessori mingi kindla mälupesa juurde.

Ma püüan sulle neid siirdekäske natuke selgitada.

Ütleme, et sa pead ühe tünni vett täis kandma. Vett saad tuua kaevust. Mõtleme nüüd, milliseid käske on sul vaja selle ülesande lahendamiseks täita.

1. Võta kuurist ämber.
2. Vii ämber kaevu juurde.
3. Täida ämber veega.
4. Tassi ämber tünni juurde.
5. Kalla vesi tünni.
6. Kui tünn ei saa täis, alusta uuesti käsust number 2.
7. Vii ämber kuuri tagasi.

Kõiki neid käske pead sa täitma õiges järjekorras. Alustad käsust number 1, siis täidad käsu number 2 ja nii edasi, kuni jõuad käsuni number 6. See käsk ongi siirdekäsk: olenevalt olukorrast pead sa pärast käsku nr 6 täitma kas käsu number 2 või käsu nr 7.