ILUS TA EI OLE
Juhan Liiv

Ilus ta ei ole:
lage heinamaa,
heinaküünid, kuhjad,
harva puudega.

Ilus ta ei ole:
kõrval karjamaa
kehvalt üle kaetud
harva metsaga.

Ilus ta ei ole:
mäeküljeke,
mõni vabatmaja,
mõni saunake.

Järv ei ole ilus
jääse katte all,
kuu ta üle valvab
talvel igaval.

Aga kõik see ilus,
pühaline ka
valge siidiriide -
härmatisega.

Siis on ta nii ilus,
ilus lõpmata:
tõusvad tema üle
tähed särama.

Talveööne hämar
miljon tähega -
siis sa oled ilus,
minu isamaa.