Relvoonia

     Relvoonia - see on linn, kus Tistou sündis ja millele Härra Isa maja, eriti tema tehas, jõukust ja lugupidamist tõi.
     Relvoonia oli esimesel pilgul linn nagu iga teinegi oma kiriku, vangla, kasarmu, tubakakaupluse, vürtspoe ning kullassepaäriga. Ja ometi oli see kõige tavalisem linn tuntud kogu maailmas, sest Relvoonias tootis härra Isa kahureid, väga nõutud kahureid igas kaliibris: suuri, väikesi, pikki, taskukahureid, ratastega kahureid, kahureid rongide, lennukite, tankide, laevade jaoks, kahureid, et tulistada pilvede peale ja vee alla, isegi üht eriti kerget tüüpi kahurit muulade ja kaamelite seljas kandmiseks mägistes maades, kus pole korralikke teid.
     Härra Isa oli ühesõnaga relvavabrikant.
     Sestsaadik, kui Tistou vähegi kuulama ja mõistma hakkas, korrati talle alatihti:
     "Tistou, mu poeg, meie äri on hea äri. Kahurid ei ole nii nagu vihmavarjud, mida ilusa ilmaga keegi ei vaja, või nagu õlgkübarad, mis vihmastel suvedel vitriinides vedelevad. Olgu ilm missugune tahes, kahureid ostetakse ikka."

     Kui Tistou mõnel päeval süüa ei tahtnud, viis proua Ema ta akna juurde ja näitas sinna, kus aia taga, teispool lehtlat, paistis tohutu tehas, mis kuulus härra Isale.
     Proua Ema laskis Tistoul lugeda üheksa tohutut korstnat, mis kõik suitsu välja keerutasid, siis viis ta poisi uuesti taldriku juurde ning ütles:
     "Söö suppi, Tistou, sest sa pead suureks kasvama. Ühel päeval saad sina Relvoonia peremeheks. Kahureid toota ei ole kerge ja tuulepeal pole meie peres midagi peale hakata."
     Selles ei kahelnud keegi, et Tistou võtab ühel päeval härra Isalt tehase juhtimise üle, nagu härra Isa oli üle võtnud härra Vanaisalt, kelle portree - näo ümber helkiv habe, käsi suurtükilafetil - rippus suure saali seinal.
     Ja Tistou, kes ei olnud halb laps, harjuski suppi sööma.

M.Duroni'i järgi raamatust "Tistou, roheliste sõrmedega poiss"