Võim

     Algkoolieas on võim laste jaoks personifitseeritud, seotud konkreetse isikuga.
     Tõepärane arusaam kollektiivsetest võimuorganitest hakkab kujunema alles pärast 10. eluaastat. Isegi 9-10. aastased lapsed samastavad valitsust konkreetsete isikute, eeskätt peaministriga.
     Ettekujutus valitsuse funktsioonidest on hägune ja sisaldab vähetähtsaid valitsemise ülesandeid - Näit." Valitsus trükib igasuguseid pabereid ja kirju".

     Seega tuleks I-III klassis riigivõimu seletamisel piirduda kuninga ning presidendiga, rõhutades nende vastutust rahva ees. Pole midagi hullu, kui laps arvab, et president maksab tema vanematele palka ja peab ühtaegu hoolitsema parkide-tänavate puhuse eest.
     Teadmiste kasvades ühiskonnapilt täiustub, kuid välistatud pole ka uued hälbed. Varase lapsepõlve romantiline usaldus võimude vastu hakkab kiiresti kahanema. Enamik IV-V klassi lapsi ei usu enam, et valitsus on õiglane ja inimeste heaolu eest vastutav. Pigem omistatakse talle karistus ja sunnifunktsioone. Võimalik, et selline hoiak on tingitud massimeedia pidevast kriitikast valitsuse ja parlamendi kohta.
     Paradoksaalsel kombel püsib lastes endiselt naiivne usk presidendi ja kuninga kõikvõimsusesse ja headusesse.
    
     JOONISTAMISEKS:
     Kas sa tead, mis koht on parlament/riigikogu? Joonista, kuidas see välja näeb.
     Oled sa käinud ema või isaga valimistel? Mida seal tehakse?Püüa seda joonistada!

"Kuidas seletada ühiskonda"    Anu Toots     Tallinn     Koolibri 1996