Raha kasutamine kohalikus omavalitsuses

     IV klassis, mil laste ühiskonnapilt hakkab omandama realistlikke jooni, võib juba rääkida ka ühisrahast. (tegu on rahva rahaga, mille kasutamine olgu avalik).
    Kodanikukasvatuse seisukohast on mõttekas siduda rahaprobleemid märksa laiema sotsiaalse kontekstiga. Alljärgnevalt anname nõu, kuidas seletada lastele demokraatliku ühiskonna edu kahte olulist tingimust.
     Esimene neist rõhutab, et ilma hästi töötava kohaliku omavalitsuse süsteemita ei saa riik kui tervik olla edukas. Õiguste laienedes laienevad ka linna- ja vallavalitsuste kohustused kohaliku elu korraldamiseks. On ütlematagi selge, et ükski otsus ega idee ei maksa midagi, kui pole raha selle elluviimiseks. Selge on seegi, et tihtipeale määrab kogukonna heaolu mitte raha hulk, vaid raha kasutamine.
     Niisiis sobib üheks käsitletavaks teemaks "Raha kasutamine kohalikus omavalitsuses, st. linnas või külas".

Mida ette võtta?

     Korraldage jalutuskäik kodukohas ja otsige, kus ühisraha kasutatakse.
    Õpetage lapsi nägema pooleliolevaid ehitisi (need vajavad ühekorraga suurt rahasummat) ning neid hooneid ja rajatisi, mis nõuavad hooldamiseks raha korraga küll vähem, kuid see-eest pidevalt (koolihooned, tänavad, haljasalad,bussipeatused jne.).
     IV klassi lastega arutage, kuidas raha saada ja kuidas kulutusi vähendada.
     Leidke selliseid mooduseid, kus just laste tegutsemine olukorda mõjutab.

     Turumajanduse keskkonnas peab igaüks juhinduma reeglitest:
1. Minu säästlik ja korralik käitumine aitab säästa meie ühist raha.
2.Kui ma ei sodi ega lõhu, vaid hoian kooliümbruse ja mänguväljaku ise korras, jääb rohkem raha ka uute asjade soetamiseks.
3. Raha ühiste ettevõtmiste tarbeks võime nt. heategevusürituste ja -kontsertidega ka ise teenida.

JOONISTAMISEKS:
Joonista sellise linna/asula plaan, kus sa tahaksid elada. Mis seal peaks olema?

"Kuidas seletada ühiskonda"    Anu Toots     Tallinn     Koolibri 1996