AHVIDE MAAILMAS

AHVIDE MAAILMAS

Loomaaias oled huviga jälginud ahvide askeldusi. Oled naernud, kui nad naljakaid näomoonutusi teevad, mööda puurivõret üles - alla ronivad või inimesi järele ahvivad. Ahvide maailm on tohutult rikas. Neid on õige tillukesi ja üpris suuri - 16 sentimeetri pikkustest neljal jalal puudel kargavatest ahvikestest kuni kahe meetri kõrguste püstikäivate gorilladeni. Aafrika ja Lõuna - Ameerika, Tseiloni ja Borneo ürgmetsades elavad hoopis iseäralikud ahviliigid, nende hulgas poolahvilised ehk leemurid, keda haruharva võid loomaaias kohata.

Lõuna - Ameerika troopilistes metsades ronib väledalt puult puule ilusa läikiva karvastikuga siidiahvike. Kõvasti klammerdub ta oma kitsaste teravate küüntega puukoore külge. Ainult tema suure varba küüs on lame nagu teistelgi ahvilistel.

Siidiahvike on ahviliste kõige algelisem liik. Kui tema teised suguvennad sõbrunevad kiiresti inimestega, siis siidiahvikest taltsutada on lausa võimatu. Ta ei võta üldsegi õppust, vaid isemeelselt ning kõvasti käratsedes püüab inimese käest metsa põgeneda. Muide, siidiahvikesed on maailma ühed kõige kärarikkamad loomad.

Tontmaaki ehk -pärdiklane on kireva värvilise kahuse villkarvastiku, suurte silmade ja pika sabaga. Ta ei ole rotist sugugi suurem. Lamedate küüntega kaetud varvastel on pehmed imipadjakesed. Nende abil hoiab tontmaaki puuoksast kõvasti kinni. Ka saba keerab ümber oksa, et alla ei libiseks. Päeval tontmaaki magab. Alles pimeduse saabudes läheb putukajahile. Tema kodupaigaks on Filipiinid ja Celebese saared.

Loori on oravasuurune loomake. Ta kuulub poolahviliste liiki. Kuigi looril on ebatavaline välimus, on ta niisamuti inimeste kauge sugulane nagu teisedki ahvilised. Tema varbaid katavad lamedad küüned, mis on omased kõigile ahvidele ja inimesele.

Loori elab Indias ja Tseiloni ürgmetsades. Ta on ööloom. Seepärast tema silmad ongi nii suured, et võiks pimeduses hästi näha.

Ka valgekaelaline kaputsiinahv elab Lõuna - Ameerika ürgmetsades. Ta on nagu inimahv shimpanski üks targemaid ahve. Oskab tassist piima juua ja nii osavasti haamriga pähklit purustada, et kordagi sõrme pihta ei löö. Talle pakub suurt huvi filmi vaadata. Kui aga silmab ekraanil madu, pistab kohe hirmunult punuma.

Kaputsiinahv on saanud oma nime sellest, et tema pealagi on kaetud musta mütsilaadilise karvaga nagu kapuutsiga. Inimesega saab see ahv ruttu sõbraks ja omandab peagi kõik, mida talle õpetatakse. Tsirkuses võib teha mitmesuguseid kunsttükke. Võib võtta kätte ka kübara ja teha kummarduse pealtvaatajale, kes kübarasse raha paneb. Sellele, kes kübarasse raha ei pane, avaldab kaputsiinahv oma sügavat põlgust.

Merikassiks kutsutakse ahvikest, kes elab Aafrika mere-äärsetes dzhunglites ja on mõnevõrra kassi sarnane. Merikass teeb puudel julgeid hüppeid, kuid tunneb ennast hästi ka maa peal - jookseb kiiresti nagu kass. Alatihti lakub ta oma karvakasukat, hoiab selle puhtana ja siledana.

Birmas, Siiamis, Laoses ja Kambodzhas võib kohata hallikarvalist prillahvi. Suurima prillahvi pikkuseks pealaest sabaotsani on 73 sentimeetrit. Nad on tigedad loomad. Kaklevad teiste väiksemate loomadega ja on tülis ka omavahel. Prillahvid elavad suurte karjadena. Söövad peamiselt puulehti.

Kõikidest ahvidest on kõige rohkem inimese moodi musta karvkattega shimpans. Teiste ahvidega võrreldes on shimpansil pikemad ja tugevamad jalad, mis võimaldavad tal maapinnal püstiasendis käia.

Shimpansid armastavad suurt seltskonda. Elavad karjadena Aafrika troopilistes ürgmetsades. Inimesega harjuvad ruttu. Shimpansi võib õpetada voodis magama, laua taga istudes sööma, tarvitama nuga, kahvlit, lusikat.

Ninaahve leidub ainult ühes kohas maailmas - Borneo saare läbipääsmatuis ürgmetsades. Nad on suurepärased ujujad. Julgelt kargavad vette ning käte ja jalgadega sõudes võivad üle võrdlemisi laia lahe ujuda. Isasloomal on imetlusväärne nina. See kasvab pidevalt pikemaks. Vanadel ninaahvidel on nina mõnikord nii pikk, et segab juba söömist. Et toitu saaks suhu toppida, võtab ninaahv käega ninast kinni ja pöörab selle suu eest kõrvale.

Emasloomadel niisugust nina ei kasva.

Orangutan on ligi 1,7 meetri kõrgune sabata inimahv. Elab Borneo ja Sumatra saare soistes metsades. Tema peamiseks elupaigaks on 20 - 30 meetri kõrgused tiheda lehestiku ja haraliste okstega puuladvad. Orangutan sööb noori lehti, mahlakaid võsusid ja puuvilja. Ei põlga ka linnumune ja isegi väiksemaid linde.

Orangutan on nii tugev loom, et kiskjad ei julge talle kallale tungida. Isegi hiigelmaost ja krokodillist saab suurte kihvadega isasloom jagu. Inimese eest aga läheb orangutan peitu.

Need ahvid elavad perekonniti. Öö veedavad pesas, mille ehitavad okstest ja lehtedest. Emasloomal on kord aastas üks poeg, keda hoiab suure õrnusega. Häda korral kaitseb orangutan poega elu hinnaga.

 

Pioneer nr. 3 / 1967.