AINURAKSED.

Üherakulisi loomi - ainurakseid võib vaadelda tiigivee tilgas mikroskoobi all. Tuntuim ainurakne on amööb. Tema keha on nagu tilk katmata tsütoplasmat, mis pidevalt liikudes muudab oma kuju. Sirutades välja oma ebajalgu, võib amööb ümbritsevast keskkonnast toitu haarata.

Harilik ainurakne väikestes veekogudes on ka kingloom. Ta on saanud oma nimetuse kingataolisest kujust. Kinglooma keha katavad sajad tillukesed edasi-tagasi liikuvad ripsmed. Nende abil loom liigub ja suunab suuavasse toitu - bakterid jt. pisiorganisme.

Ainuraksete seas on ka inimeses parasiteerivaid haigustekitajad, näiteks põhjustavad vastavad ainuraksed malaariat, aafrika unitõbe ja amööbset düsenteeriat.

 

KÄSNAD.

Kõige lihtsamad hulkraksed on käsnad. Nad on peamiselt mereloomad. Nende nimetus tuleneb sellest, et neil on hulk väikesi avasid ehk poore. Pooride kaudu sisenevast veest saavad käsnlooma rakud toitu. Vesi pääseb välja ühe suurema ava kaudu. Pärast surnud käsnade kõdunemist järelejäävaid skelette tuuakse veekogude põhjast välja, kuivatatakse ja kasutatakse pesukäsnadena.

 

AINUÕÕSSED.

Ka ainuõõssed on väga lihtsa ehitusega loomad. Neid iseloomustab ainuõssus, s.t. nende keha on ühest otsast avatud silindri kujuline. Tuntuim ainuõõsne on magevees elav hüdra. Selle väikese, umbes 5 mm pikkuse loomakese keha ühes otsas asub kombitsatega ümbritsetud suuava. Peale toiduhaaramise on kombitsatel ka toiduloomade halvamise ja organismi kaitse ülesanne, seda tänu kombitsate kõrverakkudele. Toit seeditakse kehaõõnes, jäägid väljuvad suuava kaudu. Hüdra paljuneb nii pungumise teel kui ka suguliselt.
Meres elavad meduusid ja korallid. Meduusid liiguvad "reaktiivjõul" - kehast vett välja pursates. Korallid on paigaloomad, kes elavad kolooniatena, eritades enda ümber kaitsva lubikoja. Pungumise teel paljunedes kuhjuvad aegade jooksul kolossaalsed kolooniad - korallrifid.

O. Nilson, A. Raik, I. Riisalo, A. Tiits, H. Tiits. Loodusõpetus. Käsiraamat õpetajale. - Tallinn: VALGUS, 1982. - Lk. 195-196.