ETTEVAATUST - HAI!
Lembit Suuressaar

Meremehed ütlevad, et ookeanide kõige verejanulisem kiskja on hai. Kuid ihtüoloogid (kalateadlased) ja veealuse maailma haidega kokkupuutunud akvalangistid räägivad teist juttu. Nad väidavad, et haide kurikuulsus on tugevasti liialdatud. Haidega peab oskama käituda. Kui haid märganud sukelduja jääb rahulikult paigale, ujub hai tavaliselt inimesest mööda. Niisugust võtet kasutavad Austraalia pärlipüüdjad. Ujub hai otse inimese poole, võib teda järsu käeliigutuse või tugeva hüüdega minema peletada. On aga sukelduja ennast vastu teravat korallipanka kriimustanud ja veri valgub vette, ei ole enam pääsu. Verelõhna suhtes äärmiselt tundlikud haid piiravad inimest igast küljest ja rebivad ta lõhki.

Haisid on ligi 100 liiki. Ainult mõned neist (valge-, tiiger-, vasar-, liiv-, sini- ja makohai) võivad saada inimesele ohtlikuks. Näiteks võib hai paadiservalt vees sulistavat kätt või jalga pidada kalaks ja selle ära krahmata. Inimesele ohtlikke haisid elab kõige rohkem troopilistes meredes. Hai suus on mitmes reas kuni 400 nõelteravat hammast. Mõne hai hambad on kolm- või kuusnurksed, mille servad lõikavad nagu habemenuga. Kui hai hambad ära kuluvad, kasvavad nende asemele uued.

Vee all haisid kohanud akvalangistid kinnitavad, et need kalad on väga ilusad. Nende voolujooneline keha, nende liigutuste paindlikkus ja täpsus ning ilus nahavärvus loovad kordumatu vaatepildi. Näiteks sinihai helkleb sügavsinistes värvitoonides, tema kõhu valgel taustal nagu süttiksid ja kustuksid vaheldumisi kahvatukollased, roosad ning helelillakad lainelised triibud. Haide kehaehitus on äärmiselt praktiline. See on köitnud ka inseneride tähelepanu. Näiteks õnnestus inseneridel kaubalennukitele konstrueerida suure tõstejõuga tiivad. Nende ristlõike ülaosa on alumisest kumeram. Peaaegu samasugune on ka mõne hailiigi keha. Haidel on suur erikaal, mistõttu nad liikumatus olekus vajuvad põhja. Piisab aga hai liikumahakkamisest, kui tema keha omab kohe tõstejõu. Inseneridel nõudis suure tõstejõuga lennukitiiva konstrueerimine palju leidlikkust, kuid looduses on niisugune “tiib” haide näol juba ammust ajast olemas.

Hiid- ja vaalhai on maailma kõige suuremad kalad. Hiidhai kasvab 15 m pikkuseks. Elab Atlandi ookeanis ja võib esineda ka Barentsi meres. Hoolimata suurusest on hiidhai päris rahulik. Tema toiduks on väikesed vähilased. Inimesele kallale ta ei tungi. Nii mõnigi sukelduja on ujunud hiidhai ümber, mõõtnud rahulikult tema suurust, hoidnud kinni tema sabauimest ja teinud veealust sõitu. Inglased on andnud hiidhaile pika omapärase nime - veepinnal päikese käes soojendav hai. Hiidhaid püütakse, sest ta liha on söödav ja maksast saadakse kalaõli. Vaalhai kasvab koguni 20 meetri pikkuseks. Ka tema on rahumeelne, toitub ainult väikestest merevähkidest.

Kummalise välimusega on vasarhai. Tema silmad asetsevad vasarakujulise pea külgedel, ninasõõrmed selle eesosas. Ta on Atlandi ja Vaikse ookeani troopiliste vete kala. Vasarhai on 3 - 4 m pikk ja sööb väikesi kalu, kalmaare ja krabisid. Kuid on ka juhtumeid, kus vasarhai tungib inimesele kallale.

Kõige ohtlikum inimesele on 10 m pikkune valgehai. Aplalt saaki püüdes ründab ta ujuvat inimest. Tema nelja sentimeetri pikkuste teravate kolmnurksete hammaste eest ei ole pääsu. 5 - 10 m pikkune tiigerhai on nime saanud mitte niivõrd oma kiskjaliku iseloomu, kui just keha ülaosa värvuse tõttu, mis meenutab tiigrit. Vaatamata ülivõimsatele lõugadele ja suurtele teravtele hammastele, toitub tiigerhai tigudest, kalmaaridest ja tillukestest kaladest. Troopikameredes levinud sinihai omapäraks on see, et ta armastab ujuda laevade ümber ja neid ookeanis päevade kaupa saata. Ta ootab toidupalu, mis laevalt alla heidetakse.

Heeringhai on 3 - 4 m pikk. Ta esineb peaaegu kõikides meredes. Mustas meres eluneb meetripikkune kahjutu ogahai. 5 - 8 m pikkune on polaarhai. Neid haisid püütakse, sest liha kõlbab süüa, maksast saab vitamiinirikast rasva ja nahka kasutatakse mitmesuguste esemete valmistamiseks. Haide nahk on kaetud tillukeste hammastega, seetõttu tarvitatakse nahka nagu liivapaberit kallihinnalise puidu poleerimiseks. Peadest, uimedest ja sabast keedetakse liimi.

 

Pioneer nr. 11 / 1968.