Halljänes


Eestis elab kaks jäneseliiki-valgejänes ja halljänes. Halljänes elab põldudel, niitudel, põõsastikes, metsaservadel. Aiapidajatele valmistab ta muret sellega, et käib talvel
viljapuude koort närimas.

Halljänese toiduks on suvel peamiselt rohttaimed, talvel puukoor, võrsed, pungad. Tema karvastiku muutus ei tee läbi nii järske värvimuudatusi nagu valgejänesel. Halljänese kasukas on nii suvel kui talvel pruunikas, tagaotsast hall.

Päeval püsib halljänes suurema osa ajast paigal. Õhtuhämaruses suundub toiduotsingule.

Esimene pesakond poegi tuleb ilmale tavaliselt juba enne lume sulamist, märtsis-aprillis.
Suve jooksul poegib emajänes veel vähemalt kaks korda. Igas pesakonnas on 3-5 poega. Pojad on kohe sündides nägijad ja kaetud koheva karvaga. Halljänes ei ehita poegadele pesa ja jätab vastsündinud esimestest päevadest alates pikkadeks tundideks omapead. Ainult öösel käib ta neid imetamas. Juba paari nädala pärast hakkavad jänesepojad omapead toitu otsima ja laiemalt ringi luusima. Just sel ajal saab neid rohkesti hukka.Jänesepoegi jahivad siis isegi kassid. Täiskasvanud halljänesest kass jagu ei saa.

Veel paarsada aastat tagasi Eestis halljänest ei olnud. Teda tõid siia mõisnikud ja nad
on tulnud ka ise, kui siia tekkis piisavalt niite, põlde ja muid lagedaid alasid.