LOOMARIIK
Imetajad - piimanäärmetega loomad

Imetajate klassi (Mammalia) kuuluvad meile hästi tuntud neljajalgsed koduloomad, sealhulgas koer ja kass, samuti paljud metsloomad, näiteks lõvi ja elevant. Sellesse klassi kuulub ka inimene. Imetajate põhiliseks tunnuseks on nahas paiknevad piimanäärmed, mille nõrega nad toidavad oma poegi. Imetajad on selgroogsed loomad. Enamik neist ei hau mune, vaid sünnitab elusaid poegi. Erinevalt kõigist teistest loomadest on imetajad ja linnud püsisoojased, loomuliku termoregulatsiooniga loomad. Nende kehatemperatuur püsib organismis toimuvate protsesside jaoks kõige sobivamal tasemel. Paljudel imetajatel on tihe isoleeriv karvkate, mis väldib liigset soojakadu. Inimesel, vaalalistel ja loivalistel selline karvkate puudub. Mõnedel imetajatel on karvade asemel okkad või soomused. Kõigil imetajatel on nahas higinäärmed. Higi aurumisel neeldub soojust ja sel viisil loomad jahutavad end. Imetajate iseloomulikeks tunnusteks on veel väliskõrva olemasolu, hammaste eristumine lõike-, silma- ja purihammasteks, hästi arenenud peaaju ning rinnaõõnt kõhuõõnest eraldav vahelihas e. diafragma. Viimane etendab tähtsat osa hingamisel. Kõige primitiivsemad imetajad - nokkloom ja sipelgasiil - munevad küll veel mune, kuid sarnanevad teiste imetajatega selle poolest, et nad on püsisoojased ja toidavad oma poegi piimaga.

 

Fossiilsed (kivistisena säilinud) leiud viitavad sellele, et imetajad on arenenud väikestest neljajalgsetest roomajatest - terapsiidide seltsi kuulunud teriodontidest e. loomahambulistest, kes elasid umbes

200 000 000 aastat tagasi. Kuni kainosoikumi aegkonna alguseni umbes

65 000 000 aastat tagasi olid imetajad vähearvukad ja tähtsusetud, ent siis, kui hiidroomajad hakkasid välja surema, muutusid imetajad valitsevaks loomarühmaks. Esimeseks suureks imetajate rühmaks olid kukrulised, kelle õitseaeg langeb tertsiaari ajastusse. Hiljem asendusid kukrulised peaaegu kõikjal pärisimetajatega ning tänapäeval leidub kukrulisi ainult Austraalias ja kohati ka Ameerikas.

Enamik imetajaid on maismaaloomad, kus nad on kohastunud peaaegu igasuguseks eluviisiks. Imetajad elutsevad lagendikel ja puude otsas, nad kaevuvad maasse, nad asustavad nii dzungleid kui ka kõrbi. Mõned imetajad, näiteks vaalad ja hülged, on täielikult kohastunud vee-eluks, käsitiivalised on imetajad, kes on võimelised lendama. Imetajate suurus varieerub rips-karihiirest, kelle pikkus koos sabaga ei ületa kaheksat sentimeetrit, kuni rohkem kui 30 meetri pikkuste ja üle 110 tonni kaaluvate sinivaaladeni.

ELUS LOODUS * Tallinn "Valgus" 1983 * pt. 104.