IMETAJAD
JÄNESELISED

 

Närilistest on kauges minevikus eraldunud JÄNESELISED. Selle seltsi tuntumad loomad kuuluvad jäneslaste sugukonda. Nad on pikkade kõrvade ja tagajalgadega ning pehme karvkattega loomad. Nende saba on lühike või puudub hoopis, ülamokk on liikuv ja lõhkine. Nad liiguvad hüpates, tegutsevad peamiselt videvikus ja öösel. Nende toiduks on rohttaimed ning puittaimede oksad ja koor. Jäneslased (välja arvatud küülik) tavaliselt urge ei uurista. Nad poegivad 2-4 korda aastas, sünnitades harilikult 3-5 poega korraga.

Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas on levinud halljänes. Ta on suvel pruunikas, talveks muutub heledamaks. Halljänes elab peamiselt kultuurmaastikul ja metsaservadel. Euraasia ja Põhja-Ameerika metsavööndis on levinud valgejänes. Ta on suvel hallikaspruun, talvel täiesti valge (ainult kõrvade tipud jäävad mustaks). Valgejänese elupaik on suured metsa- ja sooalad. Mõlemad jäneseliigid on tuntuimad jahiulukid, kellelt saab liha ja nahka. Nimetatud otstarbel kasvatatakse sageli kodustatud jäneslast - küülikut, kes põlvneb ulukküülikust (kodustatud 100 a. e. m. a. Hispaanias).

 

O. Nilson, A. Raik, I. Riisalo, A. Tiits, H. Tiits. Loodusõpetus. Käsiraamat õpetajale. - Tallinn: VALGUS, 1982. - Lk. 208.