IMETAJAD
KISKJALISED

 Enamik rööv- ehk lihatoidulisi imetajaid kuulub KISKJALISTE seltsi. Kiskjaliste ajukoor ja meelelundid (haistmine, kuulmine, nägemine, kompimine) on hästi arenenud. Nad surmavad saaki kihvadega ja purustavad suuri luid kiskhammastega. Kiskjaliste jäsemed on kas lühikesed (puudel elavatel loomadel) või pikad, varbaid 4-5. Küünised on tugevad, kaslastel ja kärplastel tagasitõmmatavad. Nad on paljude teiste loomaliikide arvukuse reguleerijad, väärtuslikud karusloomad, põllu- ja metsakahjurite hävitajad, kuid kahjustavad ka loomakasvatust.

Suuremaid kiskjaid on 2 m pikkune ja kuni 250 kg raskune metsavööndi segatoiduline asukas pruunkaru ja tema sugulane - 3 m pikkune ja kuni 700 kg raskune jääkaru, kes elab Arktikas, toitudes sealsetest loivalistest jt. loomadest. Kõige väiksem kiskja on aga 13 cm pikkune hiirtest jt. pisiloomadest toituv nirk, kes kuulub kärplaste sugukoda. Sama sugukonna mitmed haisunäärmega väikekiskjad (kärp, metsnugis, tuhkur, stepituhkur, mäger, soobel jt.) on oma ilusa karvastiku tõttu hinnalised karusloomad.

Kiskjaliste seltsi tähtsaim sugukond on koerlased. Sinna kuuluvad hunt, rebane šaakal jt. Hunt elab Euraasias ja Põhja-Ameerika tundra-, metsa- ja stepivööndis. Ta tarvitab toiduks loomi alates hiirtest ja lõpetades põtradega. Hunt murrab ka koduloomi. Rebane levib Euraasias (tundra põhjapiirini) ja Põhja-Aafrikas. Ta toitub hiirtest, jänestest ja lindudest ning "varastab" kanu. Rebasest põhja pool elab polaarrebane, kes on suvel tumehall, talvel valge. Šaakal elab Kagu-Euroopas, Edela-Aasias ja Põhja-Aafrikas, toitub korjustest. Sellese sugukonda kuuluvad ka kodukoerad, kes kodustati 1200 a. e.m.a.

Kiskjaliste seltsis on olulise tähtsusega ka kaslaste sugukonna loomad. Nad on lühemate jäsemetega, peamiselt metsa ja võsastiku loomad, kes püüavad saaki varitsedes. Tuntumad suured kaslased on jaaguar, leopard, lõvi, puuma, tiiger, tuntumad väikesed kaslased gepard, ilves ja kassid.

"Põhjamaade tiiger" - ilves - elab parasvöötmes Skandinaaviast Kaug-Idani. 1982. a. oli Eestis umbes 400 isendit. Ilvese põhitoiduks on valgejänes, laanepüü, orav, teder, metsis ja metskits, kelle asukoha ta teeb tavaliselt kuulmise järgi kindlaks, hiilib lähedale ta tabab äkkrünnakuga.

Kodukass põlvneb liibüa metskassist. Ta kodustati Egiptuses 2000 a. e.m.a.

O. Nilson, A. Raik, I. Riisalo, A. Tiits, H. Tiits. Loodusõpetus. Käsiraamat õpetajale. - Tallinn: VALGUS, 1982. - Lk. 208-209.