IMETAJAD
LOIVALISED JA VAALALISED

Kiskjalistest siirdus kauges minevikus (paleogeenis) üks osa vee-elule. Need olid meie praeguste loivaliste eellased. LOIVALISTE seltsi kuuluvad 1,2-6,7 m pikkused vee-eluviisiga lihatoidulised loomad, kelle keha on süstjas. Jäsemeteks on neil tahapoole suunduvad tagumised ja lühikesed eesmised loivad, varvaste vahel on ujulestad. Nende karvkate on tihe ja madal, alusnahas on paks rasvapanila (pekk), mis hoiab soojust ja teeb keha voolujooneliseks. Enamik loivalisi elab külm- või parasvöötme rannikuvetes ning suurtes siseveekogudes. Nad poegivad jääl või rannas, toituvad kaladest ning mitmesugustest veeselgrootutest. Seltsis on 3 sugukonda: kõrvikhülglased ehk merilõvilased (kotik, merilõvi), morsklased (morsk) ja hülglased. Need on tööndusliku tähtsusega loomad, kellelt saadakse nahka ja rasva. Suur, kuni 300 kg kaaluv hallhüljes on kalamajanduse kahjur: ta on ablas kalatoiduline (eelistades turska, haugi ja lesta), kes lõhub ühtlasi kalavõrkusid.

 

VAALALISTE seltsi kuuluvad kõige suuremad imetajad. Nad on vee-eluga niivõrd kohastunud, et kuival maal suudavad elada vaid lühikest aega või üldse mitte. Põlvnedes maismaaimetajatest, on neil esivanemate elundid ühel või teisel määral säilinud; vee-eluks mittevajalikud elundid on tugevasti muundunud või esinevad rudimendina.

Vaalad on kalakujulised loomad ("vaalaskala"), kelle eesjäsemed on loibjad, tagajäsemed aga puuduvad. Saba on rõhtsa uime laadi, karvad puuduvad. Neil on väikesed silmad, hea kuulmine, kuid kõrvalesti ei ole, ninasõõrmed on enamikul liitunud ühiseks suletavaks avauseks või piluks. Suuava on suur ja laialt avatav. Nad tarvitavad toiduks peamiselt kalu, vähilisi, peajalgseid limuseid jt. (hammasvaalalised) või plankton-organisme (kiusvaalalised). Vaalalistel on tavaliselt üks poeg. See sünnib suure ja hästi arenenuna. Joodi- ja rasvarikas piim (sisaldab 40-50% rasva) tagab poegade kiire kasvu. Andes rasva, liha, kiuseid jm., etendavad vaalalised kaunis suurt osa mitmete maade majanduses. Eesti vetes on vaguvaallaste (pikkloibvaal) ja delfiinlaste sugukonna liike (pringel, valgedelfiin, laiksilm-delfiin). Delfiinid elavad seltsingutena, omavahel suhtlevad häälitsedes. Hästi arenenud aju tõttu on nad hõlpsasti dresseeritavad ja pakuvad praegusajal suurt teaduslikku huvi loomapsühholoogia uurimisobjektina.

O. Nilson, A. Raik, I. Riisalo, A. Tiits, H. Tiits. Loodusõpetus. Käsiraamat õpetajale. - Tallinn: VALGUS, 1982. - Lk. 211-212.