IMETAJAD
ESIKLOOMALISED EHK PRIMAADID

 

Inimene kuulub ESIKLOOMALISTE ehk PRIMAATIDE seltsi. Peale inimlaste kuuluvad sinna mitmesuguste poolahvide, ahvide ja inimahvide sugukonnad, nagu leemurlased, kaputsiinahvlased, koerahvlased, gibonlased, inimahvlased.

Leemurlased on puudel elavad suurte silmadega taim- või kõigetoidulised videviku- või ööloomad. Nende hulka kuuluvad näiteks tontpärdiklased, maakilased, galaago, loori jt.

Kaputsiinahvlased on laianinalised ahvid, kellel on pikk saba (sageli haardsaba). Nende hulka kuuluvad möiraahvid (omavad kõrisse saabuvaid hääli kõvendavaid kõlapõisi), kaputsiinahv (pealagi on kaetud kapuutsilaadselt musta karvaga), haakeahv jt.

Koerahvlased on alamad kitsaninalised ahvid, kes liiguvad neljakäpukil. Nende hulka kuuluvad makaak, paavian, merikass jt.

Gibonlased on kõrgema arengutasemega kitsaninalised, eelmistest suuremad, sabatud, pikkade käte ja kämmaldega ahvid. Puult puule liiguvad nad hüpates. Gibonlased toituvad taimedest ja putukatest.

Inimahvlased on kõige kõrgemini arenenud kitsaninalised sabata ahvid. Nad on suured ja tugevad troopikametsade loomad, kes ronivad puudel, maas aga võivad käia tagajäsemetel, toetudes seejuures kätele. Lõike-, silma- ja purihammaste arv ühtib neil inimeste hammaste arvuga. Neil on hästi arenenud kõrgem närvitalitlus, nad väljendavad mitmesuguseid emotsioone - rõõmu, raevu, kurbust. Inimahvlaste hulka kuuluvad orangutang, gorilla ja simpans.

Inimlased on mõistusega ja artikuleeritud kõnevõimega ühiskondlikud olendid. Neil on vähene karvkate, lünkadeta hambaread, arenenud lõuats jm. eristavad tunnused. Nende iseärasused on tekkinud seoses püstikäimise, käte kasutamise, ots- ehk suuraju diferentseerumisega ning võimega töötada, rääkkida ja mõtelda. Praegu on selles sugukonnas ainult üks liik - inimene.

 

O. Nilson, A. Raik, I. Riisalo, A. Tiits, H. Tiits. Loodusõpetus. Käsiraamat õpetajale. - Tallinn: VALGUS, 1982. - Lk. 213.