LOOMARIIK
Kahepaiksed

 

Umbes 350 000 000 aastat tagasi arenesid kaladest kahepaiksed e. amfiibid. Kuidas oli siiski võimalik, et täielikuks vee-eluks kohastunud kaladest arenesid sellised loomad, kes olid kohastunud osaliselt maismaal elamiseks. Selle küsimuse, lahendamiseks on andnud võtme mõnede nüüdisaegsete kalade uurimine.

Indias elutseb ronikala, kes rändab mööda maad ühest tiigist teise, kasutades "käimiseks" oma ogajaid lõpusekaasi, uimi ja saba. Peale lõpuste on ronikalal ka paarilised kopsutaolised elundid, mille abil ta saab hingata ka õhus. Troopikamaades, eriti Aafrika rannavetes elutsev mudahüpik liigub maismaal jäsemetega talitlevate lihakate rinnauimede abil. Uimede abil võib mudahüpik toiduotsinguil ka mööda taimevarsi ja mangroovitaimede juuri üles ronida.

Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Austraalias elutseb väike rühm mageveekalu - kopskalad. Rikkalikult veresoontega varustatud kopsud võimaldavad kopskaladel õhus hingata. Aafrika soodes ja ojades elutsevad ürguimed e. aafrika kopskalad (Protopterus), kes põuaperioodideks kaevuvad jõepõhja mudasse ja ümbritsevad ennast kogu keha katva limatupega, millest ainult suu välja jääb ja mis neid ärakuivamise eest kaitseb. Oma urust välja mudapinnale teeb ürguim väikese õhuaugu, mille kaudu ta saab hingata.

Arvatakse, et kahepaiksed on arenenud primitiivsetest luukaladest - vihtuimedest -, kes peaaegu täielikult surid välja umbes 70 000 000 aastat tagasi. Enamik vihtuimsetest elutses magevetes. Kõigil neil olid lihakate sagadega sarnanevad uimed nagu mudahüpikul, mõnedel olid olemas ka kopsud. Zooloogide arvates võisid vihtuimsed oma uimi samuti kasutada nagu mudahüpik, roomates põua ajal ühest veekogust teise, said nad ju kopsude abil õhus hingata. Esimesed kahepaiksed olid vihtuimsetega väga sarnased ja arvatavasti nendest arenenud. Sedamööda, kuidas kahepaiksed edasi arenesid, muutusid vihtuimsete sagarjad uimed järk-järgult tõelisteks käimisjalgadeks, sellisteks, nagu need on nüüdisaegsetel kahepaiksetel. Veel hiljuti arvati, et vihtuimsed on täiesti välja surnud. Kuid 1938. aastal leiti Lõuna-Aafrika ranniku lähedal meres selle rühma elav esindaja latimeeria. See oli suur, umbes 1,5 meetri pikkune kala, tõeline näide "elusast fossiilset". Pärast seda on latimeerijaid veel mitmel korral leitud.

 

Kahepaiksed e. amfiibid (Amphibia) on väike selgroogsete klass, kuhu kuuluvad konnad, kärnkonnad, vesilikud, salamandrid ja pimelased. Hilises paleosoikumis oli see loomarühm palju arvukam. Kahepaikseid oli siis väga palju, kusjuures enamik neist sarnanes nüüdisaegse krokodilliga, kuid olid mõnevõrra väiksemad. Kahepaiksed olid esimesed selgroogsed, kes kohastusid eluks maismaal. Arvatakse, et nad arenesid vihtuimsetest kaladest. Kehaehituselt on kahepaiksed kalade ja roomajate vahevormideks. Nagu roomajad, nii on ka kahepaiksed kohastunud eluks maismaal. Neil on kaks paari jäsemeid, kopsud õhu hingamiseks ja suuõõnde avanevad ninaõõned. Erenevalt roomajatest on kahepaiksete nahk niiske ja seda kasutatakse hingamisel lisaks kopsudele. Sigimise ajaks siirduvad kahepaiksed vette, enamik neist vajab niisket elukeskkonda ka siis, kui nad ei paljune. Kahepaiksete munad ja vastsed (kullesed) arenevad vees, kullestel on lõpused ja teisi kohastumisi vee-eluks. Arenemisel teevad kahepaiksed läbi moonde. Nende keha muutub täielikult vee-eluks vee-elust kohastunust selliseks, mis sobib ka maismaal elamiseks. Kahepaiksed on loomtoidulised, nad söövad putukaid ja teisi väikesi loomi. Mõnede liikide nahk on mürgine, teistel on see spetsialiseerunud munade kaasaskandmiseks seni, kuni kullesed arenevad.

 

Nüüdisaegsetest kahepaiksetest sarnanevad sabakonnalised (vesilikud ja salamandrid) arvatavasti kõige rohkem oma esivanematega, kuigi on neist palju väiksemad. Need on sabaga ja pika sihvaka kehaga loomad, kusjuures paljud troopilised liigid on eredalt värvunud. Vesilikud on väiksemad kui salamandrid, ka täiskasvanuna viibivad nad palju vees. Salamandritel on tüsedam, tavaliselt eredavärviline keha, täiskasvanuna elab enamik neist suurema osa ajast maismaal. Kõige suurem kahepaikne on Hiinas ja Jaapanis elutsev ligi kahe meetri pikkune hiidsalamander. Mõned salamandrid, näiteks mehhiko tömpsuulane, jäävad vastsestaadiumisse elu lõpuni. Selliseid vastseid nimetatakse aksolotliteks ja need elutsevad ainult vees. Kõige omapärasemad kahepaiksed on pimelased, troopikas levinud urgudes elutsevad loomad, kellel puuduvad jäsemed ja kes välimuselt sarnanevad suurte vihmaussidega.

 

ELUS LOODUS * Tallinn "Valgus"1983 * pt. 88, 89.