KAHEPAIKSED


Kahepaiksete osatähtsus Maa loomastikus on võrdlemisi väike (umbes 2500 liiki), kuid kahjurputukate hävitajatena on nad pälvinud inimese tähelepanu ja hoolitsuse. Neid endid või nende vastseid söövad omakorda teised loomad.
Kahepaiksed munevad (koevad) enamasti vette, kus viljastatud munadest arenevad lõpustega hingavad vee-eluviisiga hästi kohastunud kullesed, kes hiljem muutuvad poolvee- või maismaaeluviisiga loomadeks. Nagu kaladele, nii on ka kahepaiksetele omane suhteliselt aeglane ainevahetus ja kõigusoojasus. Kuigi neil on olemas kopsud, hingab enamik olulisel määral naha kaudu (see eeldab niisket elupaika); mõnedel sabakonnalistel säilivad lõpused kogu elu.
Kujult on kahepaiksed kas labidja sabaga, sisalikusarnased (sabakonnaliste selts, näiteks vesilik) või sabatud jässakad loomad (päriskonnaliste selts).
Päriskonnaliste seltsis on palju kasulikke loomi. Eriti on neid kärnkonlaste sugukonna kärnkonnade perekonnas. Kärnkonnad on ühepikkuste jäsemetega ja näsalise (kärnase) nahaga kohmakad loomad, kes vette lähevad põhiliselt ainult kudema. Nad liiguvad käies, hüppavad ja ujuvad halvasti. Lihatoiduliste vaenlase eest kaitseb neid naha eritis - ärritava toimega mürk bufotaliin (inimese nahale kahjutu). Kärnkonnad toituvad putukatest ja tigudest, sealhulgas ka nälkjatest. Kärnkonnad tegutsevad öösiti.

O. Nilson, A. Raik, I. Riisalo, A. Tiits, H. Tiits. Loodusõpetus. Käsiraamat õpetajale. - Tallinn: VALGUS, 1982. - Lk. 198-199.