KAITSESÜSTIMINE
_________________________________________________________

Möödunud sajandi algul haigestus Saksamaal rõugetesse 600 000 inimest aastas. Igal aastal suri neist 75 000. 1946. aastal haigestus praeguse Saksa DV alal difteeriasse ehk kurgutõppe 100 000 inimest, kellest enamik olid lapsed. 1948. aastal oli difteeriajuhtusid veel 20 000, 1971. aastal aga ainult kaks.
Suuremad edusammud võitluses epideemiatega saavutati tänu kaitsesüstimistele ehk vaktsineerimistele. 18. sajandi lõpul tegi inglise arst Edward Jenner esimesed kaitsesüstimised. Ta süstis inimestele lehma rõugevillide vedelikku. Kui puhkesid rõugeepideemiad, ei jäänud need inimesed enam haigeks. Nende organismis olid tekkinud kaitsekehad. Enamik tänapäeva kaitsesüstimisi lähtub samast põhimõttest: haigusetekitajaid muudetakse nii, et nad haigust enam esile ei kutsu, küll aga soodustavad organismis kaitsekehade teket. Igal nakkushaigusel on oma tekitaja. Seetõttu vajatakse iga haiguse vastu ka vaktsiini. Mõnedel puhkudel kasutadtakse mitut vaktsiini koos, nagu näiteks süstimisel läkaköha, teetanuse ehk kangestuskramptõve ning difteeria vastu. Saksa DV-s on mitmed kaitsesüstimised seadusega kohustuslikuks tehtud. Sotsialistlikus tervishoiusüsteemis vaktsineeritakse kõiki tasuta, hoolimata sellest, et vaktsineerimine on väga kallis.