KALAD

 

Kalad on kõigusoojased veeloomad. Neid iseloomustab kõhr- või luutoes, liikuvad lõuad ja hingamine lõpuskaarel paiknevate lõpustega. Kala keha on harilikult voolujooneline ja põhiline liikumiselund on saba koos sabauimega. Teised uimed reguleerivad liikumissuunda. Kalade eluiga on väga mitmekesine (näiteks peipsi tindil kuni 5 aastat, beluugal 100 aastat). Enamik kalu koeb: marjaterad ja niisk heidetakse vette, kus toimub viljastamine ning munaraku edasine arenemine. Kalade noorjärgud toituvad planktonist, täiskasvanud kalad on kas taim-, rööv- (liha) või segatoidulised.

Merekalad veedavad kogu elu meres, mageveekalad magevees. Siirdekalad sooritavad rändeid: lõhe toitub ja kasvab meres, kuid sigima rändab magevette, angerjas aga toitub ja kasvab magevees, kuid sigimiseks siirdub ookeani.

Et kalad sisaldavad vitamiine (eriti A- ja D-vitamiini), nende valgud on täisväärtuslikud ning rasv sisaldab rohkesti küllastamata rasvhappeid, siis on nad väga tähtsal kohal inimese toidulaual. Igal aastal püütakse maailmas mitukümmend miljonit tonni kala. Luukalu on umbes 20000 liiki.

 

O. Nilson, A. Raik, I. Riisalo, A. Tiits, H. Tiits. Loodusõpetus. Käsiraamat õpetajale. - Tallinn: VALGUS, 1982. - Lk. 198-199.