LAMEUSSID

Lameusside seas on väga palju teistes loomades elavaid parasiite. Inimesele on ohtlikud peensooles elavad paelussid. Nook-paeluss kasvab 2- 4 m pikkuseks. Peapoolse otsaga kinnitub ta tugevasti peensoole seinale, ülejäänud keha on lülilise lindina vabalt peensooles. Paeluss toitub sooles lõhustatud toiduainetest, oma seedeelundkond tal puudub. Munad arenevad keha tagumistes lülides, mis langevad ussi küljest lahti ja väljuvad peremeesorganismist koos väljaheidetega. Nendest võib nakatuda siga, sellise sea liha söömisel aga omakorda inimene.
Lameussidest võivad inimese ja koduloomade organites (maksas, kopsus jm.) parasiitidena esineda veel imiussid. Looduses (ojades, tiikides) vabalt elutsevatest lameussidest on tuntum piimjas lamelane ehk planaar.

 

ÜMARUSSID

Ebasanitaarsetes tingimustes võivad inimese soolestikus parasiteerida ümarussid - limuksolge ja maatuss e. naaskelsaba. Solkme emasloom on kuni 20 cm pikk. Munad väljuvad sooltest koos peremeesorganismi väljaheidetega. Maatuss elab samuti soolestikus ja ronib läbi päraku välja munema. Tema munad on väga vastupidavad.

 

RÕNGUSSID

Rõngusside hõimkonda kuulub vihmauss. See mulda kobestav ja huumusega rikastav uss on levinud kogu planeedil. Kui lameusside keha on ainult ühe avaga (toit siseneb ja jäägid väljuvad ühe ja sama ava kaudu või toitumine-eritumine toimub läbi kehaseina), siis vihmaussil on pärakuava olemas. Ka verest toituv apteegikaan kuulub rõngusside hulka.

O. Nilson, A. Raik, I. Riisalo, A. Tiits, H. Tiits. Loodusõpetus. Käsiraamat õpetajale. - Tallinn: VALGUS, 1982. - Lk. 196-197.