LINNUD
VÄRVULISTE SELTS

 

VÄRVULISTE selts rohkem kui 5000 liigiga on kõige arvukam lindude selts. Suurematest värvulistest on tuntud hallvares, kes linnumunadest toitumisega reguleerib teiste liikide, eriti rästaste (kahjustavad marjaaedu) arvukust. Ta toob kasu ka jäätmete söömisega. Kõikjal pesitseb kuldnokk, kes saabub meile märtsi lõpul ja lahkub oktoobris. Puuõõnde või inimese poolt tehtud pesakasti muneb ta mai algul 4-7 helesinist muna. Kuldnokk toitub peamiselt kahjurputukatest. Leevikese elupaik on kuuse- või segamets, talvel ka aed või park. Leevikest tuntakse tema punase (isaslind) või roosakaspruuni (emaslind) alapoole järgi. Pesa ehitab ta lameda ja madala platvormina kuusele või kadakale, kus mai lõpul on 4-6 valkjassinist tumeda kirjaga muna. Leevike eelistab süüa taimeseemneid, kuid toitub ka pungadest ja marjadest.

Kuusemetsa asukas on kuuse-käbilind. Ta on hulgulind. Isalind on põhiliselt punane, emalind kollakasroheline. Saba ja tiivad on pruunid, kusjuures pruuni värvi esineb ka seljal. Täiskasvanud linnul on nokatipud ristamisi. See hõlbustab käbisoomuste lahtilõikamist ja seemnete väljaurgitsemist. Kuuse-käbilind pesitseb alates veebruari lõpust (peamiselt kuusel). Pesas on enamasti 4 valkjat muna, mis kirjatud roostepruuni, hallika ja tumepruuni mustriga. Käbilinnu poegadel on erakordne võime taluda külma. Käbilind toitub peamiselt kuuseseemnetest (poegade areng peab jõudma küllalt kaugele enne, kui kuusk seemned käbidest välja viskab), suvel ka putukatest.

Kõige kosmopoliitsem värvuline on koduvarblane. Ta pesitseb tehisvormide õõnsuses, kuhu punub mitmesugusest materjalist koguka pesa. Suve jooksul pesitseb koduvarblane mitu (3) korda, munedes iga kord 4-6 valkjat, tumedate tähnidega muna. Koduvarblane on kõigesööja ja võib mõnikord kujuneda väga kahjulikuks.

Varblasega on suguluses Aafrikas jm. elavad kangurlinnud, kes punuvad tohutult suuri ühispesi. Selles on ühise väliskatte all mitu väiksemat ruumi mitme pesaga. Iga pesa jaoks on eraldi väljapääs.

Avamaastikel on lõõritava lauluga tuntuim värvuline põldlõoke. Tal on pruunikirju kaitsevärus. Maas asuvasse lohukujulisse avapessa muneb lind 5-6 valkjat, tumedate tähnidega muna, pesitsedes suve jooksul 2 korda. Põldlõoke toitub taimeseemnetest ja putukatest.

Peaaegu kõikides metsatüüpides elab sinihalli ülapoolega ning kastan- või roostepruunide külgedega puukoristaja. Ta ehitab pesa puuõõnsusesse, kuhu muneb mai algul 6-8 valget, pruunide tähnide ja hallide laikudega muna. Puukoristaja toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest, "koristades" neid koorepragude vahelt. Peale selle sööb ta taimeseemneid.

Rasvatihane on selja pealt kollakasroheline, alapoolelt helekollane. Suurem osa peast, lai riba põiki üle külgkaela ja alakael kuni pugualani on läikivmust; must värvus jätkub kõhul pikitriibuna kuni sabani. Rasvatihane elab mitmesugustes looduslikes ja kultuurpuistutes, sageli inimasulate juures. Pesa ehitab ta puuõõnsusse või kuldnoka pesakasti, kuhu maikuus muneb 6-12 roostepruunide täppidega muna. Rasvatihane toitub selgrootutest loomadest ning taimeseemnetest ja marjadest. Ta on kasulik lind.

Parim laululind vooluvete võsastikes on ööbik. Ta on seljapoolelt oliivpruun, alapoolelt tuhmvalge. Ööbik saabub meile mai esimese dekaadi lõpul, lahkub augustis. Ta ehitab pesa võssa maapinnale või madalale põõsasse. Juuni esimesel poolel muneb ööbik 5-6 pruunika või oliivrohelise taustaga ja tumedate laikudega muna. Ööbiku peamine toit on putukad.

Suitsupääsukest, meie rahvuslindu, kiiret ja osavat lendajat, tuntakse meil värvulistest kõige paremini. Räästapääsukest, kes on samuti musta, sinise metalse läikega ülapoolega, erineb ta kastanpruuni lauba ja helekastanpruuni kurgualuse ning alakaela, samuti üle puguala kulgeva tumeda poolkaare poolest. Ta jõuab meile Aafrikast tavaliselt maikuu esimestel päevadel, vahel aga juba aprilli lõpul. Suitsupääsuke ehitab pesa tavaliselt lauda, küüni või muude hoonete laepalgi või seinakarniisi külge. Ehitusmaterjalina kasutab ta pori ja savi. Pehme materjaliga vooderdatud pessa muneb suitsupääsuke 4-6 halli ja punakasruuniga kirjatud valkjat muna. Ta toitub õhus lendavatest putukatest. Äraränne on augustis - septembris.

O. Nilson, A. Raik, I. Riisalo, A. Tiits, H. Tiits. Loodusõpetus. Käsiraamat õpetajale. - Tallinn: VALGUS, 1982. - Lk. 204-206.