LINNUD

TOONEKURELISTE seltsi kuuluvad toonekured, flamingod, iibised ja haigrud. Meil on sellest seltsist tuntuim valge-toonekurg. Ta saabub Lõuna-Aafrikast aprilli esimesel poolele ja lahkub meilt augusti teisel poolele. Inimeste poolt asetatud alustele puude otsas jm. tehtud pesas võib mai keskel näha 3-5 valget muna. Toonekurg toitub väikeloomadest.

KÄOLISTE seltsis on rohkesti pesaparasiite. Euraasias on nendest levinuim kägu. Ta saabub troopilisest Aafrikast aprilli lõpul või mai algul. Oma munad muneb ta linavästriku, lepalinnu, kärbsenäpi jt. väikeste värvuliste pesadesse. Käopoeg tõukab peremeeslinnu pojad pesast välja. Et kägu toitub karvastest liblikaröövikutest, siis on ta majanduslikult kasulik.

KAKULISED, rahvapäraselt öökullid, on kogu maailmas levinud linnuselts. Kaku silmad on väheliikuvad, pea pöördenurk on 180°, mis võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. Kaku nokk on lühike, tugev ja konksjas. Peaaegu üleni sulgedes varbad on teravate kõverdunud küünistega, välimine on pöördvarvas. Pehme koheva sulestiku tõttu lendavad kakulised helitult. Nad on põhiliselt öölinnud: näevad paremini öösel, kuulevad väga hästi. Toiduks on pisiimetajad, linnud, konnad jm. Kakud pesitsevad puuõõntes, varemetes, vähem maas või teiste lindude pesades. Munevad 2-7 valget muna. Kakulistest on suurim Euraasia okasmetsades levinud mustjaspruuni mustriga roostekollane kuni roostepruun kassikakk. Ta on kahjulik jahimajandusele (toitub oravatest, jänestes), kuid kasulik põllumajandusele hiirte, rottide ja mügride hävitajana. Kassikakk on Eestis looduskaitse all.
Põhjapoolsematel aladel on levinud tumedate täppide või vöötidega valge lumekakk, kes on samuti kahjulik jahimajandusele.
Kõige tavalisem liik Eestis on kodukakk.

SINIRAALISTE seltsi lindudest köidab mõnikord talvel lahtiste veekogude ääres tähelepanu ilus jäälind. Ta on lasuursinine, tumerohelise, roostepunase ja valgekirju sulestikuga jässakas, varblasest veidi suurem lind. Toitub kaladest, pesitseb veekogude liivakallastesse kraabitud koobastes. Eestis on jäälind vähearvukas.

PIIRITAJALISTE seltsi lindudest on tuntuim suitsmust piiritaja. Ta elutseb peamiselt asulates ja linnades, kuhu saabub maikuu keskel, tehes pesad hoonete urgetesse ja lohkudesse. Pessa muneb 2-3 valget muna. Augustis, kui pojad saavad lennuvõimeliseks, lendavad piiritajad ära. Toitu - putukaid - hangib piiritaja üksnes õhust. Ta on väga kasulik lind.
Piiritajate seltsi kuulub ka ligi 350 liiki troopilisi koolibreid.

O. Nilson, A. Raik, I. Riisalo, A. Tiits, H. Tiits. Loodusõpetus. Käsiraamat õpetajale. - Tallinn: VALGUS, 1982. - Lk. 203 -204.