Natuke igasugustest loomadest


Elevant


Elevante on kaks londiliste seltsi nüüdisaegset perekonda -Loxodonta ja Elephas, kummaski ainult üks liik. Elevandid on suurimad maismaaimetajad. Õlakõrgus kuni 3,5 m, mass 4,5-7,5 t. Emased on isastest väiksemad. Elevandi iseloomulik tunnus on haistmis-, kompimis-, ja haaramiselund lont, see on tekkinud ülamoka ja nina liitumisel. Londi tipus on eriti tundlik sõrmikjäte, mis võimaldab tõsta ka väga väikeseid esemeid. Looma katab peaaegu karvadeta nahk, milles on tihedalt sügavaid kortse. Hambaid on 26. Üks paar ülemisi lõikehambaid, mis kasvavad suust kaugele väljaulatuivaks võhkadeks, ning igas lõualuupooles 3 ees ja 3 tagapurihammast.

Rebane


Rebane kuulub koerlaste perekonda. 11 liiki. Rebaseid ei ole Madagaskaril, Austraalias ega
Antarktises. Rebastel on lüheldased jalad, terav koon, suured teravatipulised kikkis kõrvad ja
püstovaalsed silmapillid. Nad on monogaamsed, kuid paarid ei ole eluaegsed. Tiinus vältab 40-58 päeva, poegi sünnib keskmiselt 4-6 harva 17. Poegi kasvatatakse urus, urg on oma kraabitud või teistelt võetud, näiteks mägralt või ümisejalt. Rebasepojad on tumehallid, täiskasvanud rebane ise on punakaspruuni või heleruuge seljaga, kõht valge, mõningail must. Innaaeg on veebruaris või märtsis. Toiduna eelistab jäneseid, metskitsetallesid ja linde ning marja ja puuvilju.


Siillased


Siil moodustab Euraasia ja Aafrika putuktoiduliste imetajate sugukonna, kuhu kuulub 13-17 liiki. Siilid on teada eotseenist. Siilide selga ja külgi katavad pealiskarvadest arenenud okkad, tugev nahalihastik võimaldab neil kerra tõmbuda. Siilid on tallulkõndijad, enamikul on viievarbalised jäsemed. Hambaid on 36. Elavad metsa-, stepi-, ja kõrbevööndis. Mõned siilid magavad talveund.
Aastas on üks pesakond, milles on 1-7 poega. Peamiseks toiduks on selgrootud.



Sinivaal



Kõikides ookeanites elav sinakashalli ülapoolega vaguvaallane. Sinivaal on maailma suurim imetaja.
Tema pikkus on kuni 30 m, mass kuni 130 t, emased on isastest kogukamad. Ei sukeldu sügavale, viibib vee all kuni 50 min. Sööb planktonloomi korraga kuni 1,5 t. Suguküpseks saab 5. eluaastal.
Sigib üle aasta, tiinus kestab aasta, poeg on sündides 7-8 m pikkune ja 2 t raskune.

Dingo


Austraalias elutsev metsik koer. Põlvneb arvatavasti kodukoerast, kelle pärismaalased Austraaliasse kaasa tõid. Sarnaneb lambakoeraga, aga on lühemate jalgadega. Elab üksi, emasloom ka koos poegadega. Emasloom sünnitab korraga 6-10 päeva, keda kasvatab koopas. Looduslikke vaenlasi dingodel ei ole, teda ohustavad ainult inimene ja kodukoer. Dingo taltub, kui teda on võetud kasvatada kutsikana.


Eesti hobune

Eesti hobuse vanaaegne nimetus klepper, kohalik hobusetõug. Tüüpilised värvused on kõrb ja raudjas.
Täkul on keskmine turjakõrgus 147 cm, eluskaal 480 kg, märal vastavalt 144,5 cm ja 450 kg. Eesti hobune on tugev, väga veotahteline ja vastupidav ning hea söödakasutaja. Põlvneb põhja metshobusest. Aretamisel on kasutatud sugulastõugu - Soome hobust. Eesti hobusetõul oli tori hobusetõu kujundamise põhikomponente. Teda peetakse peamiselt saartel ja läänerannikul.



Eesti hagijas


Eesti hagijas on jahikoera tõug. Aretati aastast 1934, ristates kohalikku hagijat šveitsi, inglise jmt. hagijaga. Tunnistati tõuks 1954. aastal. Eesti hagijas on valge, kõrbpiiridega,
mustalaiguline, võib olla ka punaselaiguline või kõrbpiiridega halkjaspruunilaiguline, seljal
sadulavaibataoline laik. Turjakõrgus isastel 45-52 cm, emastel 42-49 cm. Eesti hagijas on rahulik, kuid energiline ajakoer, sobib eriti jänese ja rebasejahiks. Seda hagijat peetakse ka teistes riikides väljaspool Eestit.



Merisiga



Merisigalaste sugukonda kuuluv näriliste perekond, 6 liiki. Merisead elutsevad Lõuna-Ameerikas.
Tüvepikkus 20-35 cm, pea suhteliselt suur, jäsemed lühikesed, kõrvad väiksed ja ümmargused, sabata, karvastik ühtlaselt hallikas või pruunikas. Merisead on seltsingulised loomad. Mõnd liiki merisead moodustavad suuri kolooniaid ja rajavad ulatuslikke urustikke. Merisead on taimetoidulised loomad.
Tiinus on pisiimetaja kohta ebatavaliselt pikk 63-71 päeva. Ühes pesakonnas on harilikult 2-3 poega, kes on tegusad kohe pärast sündi. Peruu merisiga elab Andides, kus inkad on ta kodustanud. Sealt toodi ta hiljem Euroopasse. Kodustatud Peruu merisead on karvade värvuselt ja pikkuselt ulukmerisigadest mitmekesisemad, on ka angooravorme, neid peetakse toaloomadena ja kasutatakse laborites.



Mutt

Kuulub Euroopa putuktoiduliste imetajate perekonda, 12 liiki. Mutid on kohastunud elama pinnases: keha on ruljas, väljapoole pööratud peopesadega ja tugevate küünistega esikäpad on labidjad, silmad tillukesed, kõrvalesti ei ole, karvastik tihe ja sametjas. Mutid toituvad selgrootuist, neid otsides uuristavad pikki käike. Euroopa mutid - tüvepikkus 12-16 cm, sabapikkus 2-4 cm, mass 80-120 g - on tüüpiline lehtmetsade ja niitude asukas. Soodsas pinnases uuristab maad kuni 20 cm minutis.
Eestis poegib aprillis või mais. Pesakonnas on 2-9 poega. Vastsündinud mutid on paljad. Tegutseb järjest 3-4 tundi, seejärel puhkab sama kaua. Mutt on karusloom.