NURMKANA

Nurmkanast rahvaluules.

Nurmkana varasem nimetus on põldpüü. Pärnumaalt on pärit seletusmuistendiline kirjapanek: ,, Nurmkanal olnud kaks poega, keda ta ei jaksanud sööta. Kaevanud Taevataadile oma muret ja Taevataat pannud pika puu linnu pessa ja käskinud niipalju muneda, et mune oleks puu pikkusega ühe palju.
Aastal 1944 räägiti Keila kihelkonnas omamoodi juttu: ,,Kui püüd siin, siis on vilja, aga kui ära kaovad, siis on viljakaldus. Pidid kaks- kolm aastat kadunud olema, siis jälle püüsid küll."

Nurmkana kirjeldus.

Nurmkana on väheldast kasvu lind. Ta kaalub 0,35- 0,6 kg. Üldiselt meenutab ta väikest jässaka kehaehitusega kana.

Isalinnul on ülapool hallikas pruun musta lainja viirutusega, kael on eestpoolt ookrivärvi, puguala hall, kõhul on neerukujuline kastanpruun laik. Emaslind on isasest väiksem ja mõnevõrra tuhmimalt värvunud, laik kõhul on mõnikord peaaegu märkamatu.

Kus võib näha nurmkana?

Nurmkana on maapealse eluviisiga lind. Puu otsa laskub ta üsna harva. Nurmkana jookseb imehästi, siblib toitu otsides maapinnal. Kõndimisel on kael ette sirutatud ja selg küüru tõmmatud, joostes võtab püstise hoiaku, sirutades kaela ülespoole ja hoides pead kõrgel. Hädaohus tõuseb valju vurinaga lendu. Lendab kiiresti madalal maapinna lähedal, vaheldades tiivalöökide seeriaid lühikeste liuglemistega. Tavaliselt lendab lühikest maad. Häälitsus meenutab kanade häält, eriti kui salk leiab toitu ja hakkab seda nokkima. Sügisel ja talvel elavad nurmkanad salkades või parvedes, kevadel aga eralduvad paaridesse. Isaslind lendab mingi kõrgendiku otsa ja laseb kuuldavale katkelist kutsehüüdu, emaslind vastab sellele ja ligineb isaslinnule.

Kui palju on nurmkanu jäänud?

Nurmkana arvukus pole eri piirkondades ühesugune. Kõige arvukam on nurmkana stepi- ja metsastepivööndis. Jahipidamise tõttu on nurmkanade arvukus kõikjal vähenenud, mitmel varem tihedalt asustatud piirkonnast on ta hoopis kadunud.

Pesa tegemine.

Paaritumisperioodil rajatakse pesa ja emane alustab munemist. Pesa on väike lohk keset viljapõldu, tihedas rohus, tihti põõsa, puu või mätta varjus. Pesalohk on kasinalt vooderdatult kuiva kulu ja taimeprahiga, haudeaja lõpul aga ka emalinnu sulgedega.

Munad.

Nurmkana täiskurn sisaldab 10-20 mõnikord 24-26 muna. Emane muneb ühe muna päevas. Munad on liivakarva hallikad, ookrivärvi, oliivjad või savipruunikad, ilma täpitusteta.

Nurmkana toit.

Nurmkana põhitoit on taimne; umbrohuseemned, varisenud viljaterad, rohttaimede rohelised osad, mugulad, juured jne. Suvel ja sügisel sööb ta palju ka putukaid ja teisi selgrootuid loomi, millega toob kasu ka põllumajandusele.

MINU TÄHELEPANEKUD

Põldpüü on üsna hea varjevärvusega lind. Teda on hea märgata talvel, siis on neid parvedes palju ja paistavad valgel lumel silma.

Nägin sel talvel 11 – 15 linnuga parvesid oma kodu lähedal, naabrite viljapõllul, Meelvas kulustunud heinamaal, Lubjaahjumäel, oma maja lähedal, Meelva – Matsalu tee pervede ja Matsalus lautade juures. Bussiga koju sõites nägin linde tihti, tahtsid alati üle tee minna.

Kas olid ühed ja samad linnud, ma öelda ei oska.

Praeguseks on parved lagunenud ja paarid moodustunud.

Arvatavasti hakkab minu maja juures üks paar pesitsema, katsun linde edaspidigi järgida. Teise paari tegutsemist olen märganud Lubjaahjumäel.

Taavi Figol, V klass, 1999.a.