PESI ON KÕIKJAL
Janis Baltvilks

Rääkisime juba keiserpingviinidest. Kas sa mäletad, kuhu nad oma munad munesid?
Ka liivatüllil pole mingit muret pesaehitamisega. Ta otsib mereäärses liivikus endale sobiva koha, uuristab liivasse vaevumärgatava süvendi, kuhjab selle ümber kivikesi ja - pesa ongi valmis. Istu aga maha ja mune! Öösorr lükkab metsas rohupuhma varjus mõned mullused lehed kõrvale, seab end mugavamalt sisse ja - pesa ongi valmis! Istu vaid maha ja mune. Kodukakul tarvitseb vaid leida õõnsus mõnes vanas tammes või pärnas ja - pesa ongi valmis. Mingeid sulgi või õlgi ta õõnsusse ei tassi.
Suurem osa lindudest näeb siiski pesaehitamisega suurt vaeva.
Meie metsvindi paar punus pesa õunapuuoksa külge. Väljastpoolt kattis ta selle samblikega, seest aga vooderdas pehmete udusulgedega.
Käblik punub mahalangenud puu juurtele või sarapuupõõsa alla päris maapinna lähedale kuivadest lehtedest ümmarguse kera, millel on sissepääs ainult ühelt poolt. Suitsupääsukesed ja räästapääsukesed kannavad nokatäite kaupa kokku niipalju savi ja pori, et saavad tugeva pesa ehitada. Et ei oleks kõva ja ebamugav, kannavad nad pessa veel heinakõrsi ja udusulgi. Ka hakk vooderdab oma pesa, mille ta on rajanud mõnda müüriprakku või puuõõnde, kuigi mitte nii peene materjaliga. Haki jaoks kõlbavad ka villatuustid, vanad nartsud ja ajalehetükid.
Aga siis veel rähn! Rähn otsib mõne seest kõduneva haava ja uuristab sinna nokaga õõne. Algul on tal mugav sabaga vastu puutüve toetuda, hiljem ronib ta poolest saadik puu sisse, lõpuks pole linnukest üldse nähagi. Ainult puutüvest lendab aegajalt välja lõhnavaid laastukesi.
Ja kaldapääsuke! See lind ehitab oma pesa maa alla: oma väikese nokaga uuristab ta meetripikkusi käike jõekaldasse või liivakarjääri.
Tuuletallaja ja kassikakk ise pesa ei ehita. Nad munevad ja hauvad poegi vanas varesepesas.
Kui sa lähed maikuus linnaparki, järve äärde või metsa, võid sa paeaegu kõikjal näha linnupesi. Pesad on maapinnal. Pesad on puuokstel ja õõnsustes. Pesad on hoonete pragudes ja aknakarniisidel. Pesad on  kõrkja küljes vee kohal ja maa-alustes käikudes.

J.Baltvilks. Vestlusi lindudest. - Tallinn: EESTI RAAMAT, 1986. - Lk. 15-16.