PULKSILMKÄRBES
Peeter Ernits

Tänase loo kangelast vaadates ei saa vist keegi issanda loomaaia kentsakust eitada. On ju neid, kelle kere või jalad ülemäära pikaks ja peeneks venivad, või kes meenutavad puulehte, küll nähtud. Ent säherdust olevust, kelle silmad keppide otsas paiknevad...
Tänase loo kangelasel, imetillukesel lõunamaa kärbsel ladinakeelse nimega Diopsis dalmann on see ometi nii. Kui kuumas ja niiskes Aafrikas või kusagil Indoneesias reisida, kohtab pulksilmkärbseid kindla peale. Nad on vaevalt sentimeetri pikkused, ent ütlemata väledad olevused. Kõik nad liiguvad maapinnal, rohul ja lehtedel.
Nende lapsed elavad kõdunevates taimedes. Mõned munevad siiski ka elavatesse taimevartesse. Riisipõldude nuhtluseks on pulksilmkärbsed, kes oma munad riisivartesse peidavad. Aasta jooksul peab pulksilmkärbes 3 - 4 korda pulmi.
Mõistagi huvitab kõiki, milleks on head pulga otsas istuvad silmad.
Putukateadlased raputavad päid. Nad oskavad vaid öelda, et kärbse pea on kahte leeri jagunenud ning laup ülemäära laiaks veninud.
Keset avarat laupa istuvad kolm punktsilma. Nende abil tajub kärbes üksnes valguse - pimeduse vaheldumist. Sootuks tähtsamad tuhandetest fassettidest koosnevad liitsilmad paiknevad pulkade otsas.
Nende vaateväli kattub ja sedasi tajub tilluke olevus maailma enda ümber stereoskoopiliselt, nähes ühteviisi hästi nii enda ette, külgedele, taha, alla kui üles.
Milleks seesugune nägemine kasulik on, ei tea paraku keegi - peale kärbse enda.
Putukateadlased arvavad, et pulksilmkärbes toitub taimemahlast. Järelikult on tal rahuarmastava olevusena tarvis teada, mis ümberringi toimub ja kes võiks tema elu kallale kippuda.
Ka jänesel on tänu silmade oskuslikule asetusele (pea külgedel) hea ülevaade ümbruskonnast.
Võimalik ka, et eriti pikkade keppidega kärbsed harrastavad rööveleluviisi. Kõige uhkematel isenditel on silmapulgad tiibade pikkused.
Kulus sadu tuhandeid või isegi miljoneid aastaid, enne kui nö. “normaalsest” kärbsest sai kentsakas pulksilm. Ka kaelkirjaku esivanemate kael oli normaalse pikkusega. Küllap toimus see ägeda omavahelise olelusvõitluse käigus. Kärbseid oli palju, toidupoolist aga kõigile ei jagunud. Igaüks pidi endale sobiliku nurgakese leidma.
Pulksilma lähim sugulane - kollaste jalgade ning pruuni peaga porgandikärbes elab Eestimaa porgandipõldudel ja peidab oma munad porgandi mahlakasse ihusse.
Kui pulksilma lähemalt uurida, märkab silmade läheduses tillukesi väljakasveid. Need on tundlad - lõhnatajurid. Kõikidel maailma kärbestel on tundlad lühikesed, sääskedel seevastu pikad.

Põhjanael nr. 11 / 1994.