ROOMAJAD

 

Nii kuju kui ka suuruse poolest väga erinevaid loomi leidub roomajate klassis (umbes 6000 liiki). Roomajate keha katavad sarvsoomused ja -kilbised. Nende nahk on näärmeteta. Roomajad hingavad ainult kopsudega, nad on kõigusoojased ja soojalembesed. Roomajate munad on suured, tiheda nahkse või lubikoorega, reburikkad. Loode areneb munas. Roomajad on kohastunud elama maismaal. Roomajate klassi kuuluvad nii väikesed sisalikud (näiteks kivisisalik) kui ka kuni 8m pikkused krokodillid. Enamik roomajaid toitub teistest loomadest, osa (näiteks rohe- ehk supikilpkonn) ka taimedest (vetikatest). Sellesse klassi kuuluvad mürgitud (näiteks nastik, boalased) ja väga mürgised (näiteks prillmadu, rästiklased).
Rästik on elupaigast olenevalt pruunika, hallika või musta värvusega, rohkem või vähem märgatava musta sakilise jutiga seljal. Enamasti elab ta kuivades võsaalustes. Saaklooma (näiteks hiire) surmab ta mürgihammastega ja kugistab alla. Inimest salvab rästik ainult siis, kui teda tõsiselt häirida või talle peale astuda.
Meie mürgitu madu - nastik - on rästikust suurem. Tema seljapool on tumeda värvusega (hall, pruun, must), kõhupool heledam. Nastikut on hõlbus ära tunda kahest suurest kollakast või valkjast laigust pea külgedel. Nastikute elupaigaks on niisked veekogudelähedased alad. Nastik on hea ujuja ja sukelduja. Ta toitub kaladest, konnadest ja hiirtest.
Ohutud loomad on ka jalgadega sisalikud kivisisalik ja arusisalik, samuti jalgadeta sisalik vaskuss (on looduskaitse all). Kahjurputukatest ja nälkjatest toitumise tõttu on nad inimesele kasulikud.

O. Nilson, A. Raik, I. Riisalo, A. Tiits, H. Tiits. Loodusõpetus. Käsiraamat õpetajale. - Tallinn: VALGUS, 1982. - Lk. 199.