Koolimaja ümbruses siristavad rohutirtsud? Mis saab nendest, kui pärissügis tuleb?Mida söövad nemad? Kui vanaks võivad nemad elada?

Sihktiivalised - rohutirtsud, ritsikad ja sirtsud kuuluvad vaegmoondega putukate hulka. Munast väljub vastne, kes sarnaneb välisehituselt, eluviisilt ja toitumiselt valmikputukaga. Vastsed on enamasti valmikutega väga sarnased, erinevused ilmnevad eelkõige tiibade ehituses - vastsete tiivad ei ole veel välja arenenud, nad on lennuvõimetud.
Väike vastne toitub ja kasvab, kestub perioodiliselt ja muutub iga kestumisega üha sarnasemaks valmikputukaga. Nukku seejuures ei moodustu. Valmikputukad ei kasva ega kestu.

Sihktiivaliste hulgas esineb nii taimtoidulisi kui röövvorme. Paljudele sihktiivalistele on iseloomulik autotoomia (eneseköndistus). See tähendab, et jalgapidi vaenlase lõugade vahele sattunud putukas võib end päästa tugeva hüppega, rebides jala enda küljest lahti.

Sugukond sirtslased.
Eestis on 3 liiki. Sirtslased on taimtoidulised, elavad langenud lehtede vm taimejäänustega kaetud maapinnal. Nad on üsna nõudlikud niiskuse suhtes. Siristamisvõimet ega tümpanaalelundeid pole.

Sugukond tirtslased.
Eesti sihktiivalistest kuulub siia samuti suurem osa - 24 liiki 39-st. Tirtslastel on olemas siristamisvõime ja tümpanaalelund. Laulu eesmärk on emaste ligimeelitamine. Laulavad ainult isased loomad.
Enamus tirtslasi on taimtoidulised.
Loomad on tavaliselt rohelised, kollased või pruunid, selline värvus toimib varjevärvusena. Häirimise korral teevad loomad pika hüppe, mida tiibade abil veelgi pikendatakse, maandunult peidavad nad end taas ära. Niisugune on näiteks kõikjal Eestis tavaline niidu-rohutirts (Omocestus viridulus). Teine võimalus on, et putukas püüab põgenedes häirijat ehmatada. Selline on näiteks mitmel pool Lõuna-ja Lääne-Eestis levinud käristaja (Psophus stridulus). see umbes 3 cm pikkune putukas on üleni tumepruun, välja arvatud erepunased tagatiivad. Puhkeolekus pole neid näha ja putukas ei paista maapunnal üldse silma. Häirimise korral sööstab ta koha pealt üles ja lendab valju praginat tehes veidi eemale. Lennu ajal mõjuvad erepunased tagatiivad koos käristamisega vaenlasele (linnule) ilmselt ehmatavalt. Maandunud putukas kaob jälle otsekohe silmist.

Sugukond ritsiklased.
Eestist on leitud 9 liiki.
Ritsiklaste sugukonna mitmed liigid torkavad silma väga valju siristamisega. Enamasti "laulavad" loomad päeval, kuid laul võib jätkuda ka pimeduses. Selline on näiteks Eestis peamiselt läänesaartel levinud roheline lauluritsikas (Tettigonia viridissima). Laulavad ainult isased loomad, laulu eesmärk on emaste ligimeelitamine.
Emane lauluritsikas (ja ka teised rööv- või segatoiduliste liikide emased) muneb munad väikeste kogumikena pinnasesse. Eestis esinevad sellistest liikidest veel näiteks harilik lauluritsikas (Tettigonia cantans), heinaritsikas (Decticus verrucivorus) jne.
Teisiti käituvad aga paljude taimtoiduliste liikide emased, näiteks ka Eestis niisketel aladel levinud sooritsikas (Conocephalus dorsalis).
Siin pressib emane oma muneti mitte pinnasesse, vaid sobiva taime varde, mõned liigid munevad aga taime pinnale.
Eestis esinevad ritsikad munevad suve teisel poolel, vastsed kooruvad kevadel. Vastsed kestuvad 4 - 6 korda ja on nii oma välimuselt kui eluviisilt valmikutele väga sarnased.
Ritsiklaste suurus on küllalt varieeruv, Eestis elutsevate liikide valmikutel näiteks kuni 45 mm (lauluritsikad, heinaritsikas)

Sihktiivaliste seltsi kuuluvate putukate - sirtsude, tirtsude ja ritsikate elu kestab ühe suve, selle jooksul arenevad loomad täiskasvanuks, paarituvad ja munevad. Munadest hakkavad uued putukad kooruma kevadel, vanad putukad aga hukkuvad külmade tulekuga.

Sihktiivalised - lauluritsikas jt.
http://www.zbi.ee/satikad/putukad/sihk/

Raagritsikast
http://www.miksike.ee/lisa/4klass/9loodus/raagrits.htm

Soovitav lugeda ka E.Enno "Sipelgas ja rohutirts"

Vastas Kai Pata MIKSIKEsest