Magneesium

    Magneesium on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi.
    Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul.
    Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal.
    Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi.
    Maakera kõikide taimede klorofülli koostises olevat magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile! Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Ilma magneesiumita ei oleks klorofülli, ilma klorofüllita aga ei oleks elu. Klorofüll on päikeseenergia akumulaator, ta muudab süsihappegaasi ja vee inimestele ja loomadele toiduks vajalikeks ühenditeks - suhkruks ja tärkliseks. Seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks ning sellega kaasneb hapniku eraldumine.
Magneesiumi leidub kõikides elusorganismides. Kui inimene kaalub 60 kg, siis on tema kehas 25 g magneesiumi.

     Magneesium on väga kerge metall. Temast valmistatud detailid on terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis.Kuid pole head halvata. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi-, lennuki-, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud.
    Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Küllap on paljudel veel meeles välklambieelne aeg, mil fotomees tegi pilti magneesiumisähvatuse valgusel.
    Ka arstiteadus ei saa magneesiumita läbi. Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises.
     Magneesiumi varusid meie organismis aitavad täiendada puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud aga ka tomatid ja kapsas jt.).

Horisont 10  1976   Henn Laanpere artikkel "Mitmekülgne viisik"