Malm, raud ja teras

     Malm, raud ja teras on rauasulamid, milles on erineval hulgal süsinikku.
     Kõige enam on süsinikku malmis, rauas on seda kõige vähem.

     Kui võrrelda rauast ahjuroopi, terasnuga ja malmkatelt, siis näib, et nad on tehtud erinevatest materjalidest.
     Raudahjuroop:
     väljanägemiselt on ta inetu, karedavõitu, kaetud tumeda põletuskihiga. Teda võib painutada ja ta ise ei aja end sirgeks. Ta ei purune löögist, ta ei karda rasket tööd - pöörata puid või sütt.
     Terasnuga:
     ta on ilus, läikiv, terav. Kui ta paindubki, siis ajab ta enda ka ise sirgeks, sest ta on elastne. Aga kui painutada teda tugevamini, siis ta murdub. Kui panna nuga ahjuroobi asemel tööle, jääksid temast varsti vaid tükid järele.
     Malmkatel:
     ta on hall, peaaegu must temasse segatud süsinikust. Ta on habras: kui lüüa teda haamriga, ta puruneb.

     Need kolm asja on valmistatud erineval viisil.
     Ahjuroop taoti hõõguvast rauatükist. Punaseks kuumutatud raud muutub pehmeks ja järeleandlikuks - teda saab taguda ja anda talle haamrilöökidega soovitud kuju.
     Ka nuga taoti, kuid seejärel veel karastati: aeti punaseks ja pisteti külma vette. Sellest muutus teras veel kõvemaks.
     Malmi ei saa taguda. Suurest kuumutamisest muutub malm vedelaks ja sulab. Raud ja teras käituvad teisiti: enne, kui nad hakkavad sulama, muutuvad nad pehmeks. Malmkatel pole seega taotud, vaid valatud: sulamalm kallati vormi ja lasti hanguda.

     KATSE
     Te võite kindlaks teha, kui palju süsinikku on terases, millest on valmistatud teie nuga.
     Teritades nuga käiaga, jälgige, millised sädemed lendavad tera alt.
     Kui sädemed harunevad nagu puud, siis on terases palju süsinikku. Mida enam harunevad sädemed, seda rohkem on süsinikku.
     Kui sädemed lendavad tulejoontena ilma igasuguse harunemiseta, pole nuga tehtud mitte terasest, vaid rauast.
   
     Jutustusi asjadest   M. Iljin     Tartu   1947