KUIDAS SOOMAAGIST RAUDA SAADI II
Arvi Lauringson

Huvitav oleks täpsemalt teada, kuidas siis vanasti soomaagist rauda saadi. Paar tuhat aastat tagasi tehti seda puusöe, lubjakivi, savi ning tule abil. Soomaak ja süsi laoti vaheldumisi koldesse koos mõningase koguse lubjaollusega, arvatavasti lubjakiviga, ning kaeti saviga. Söe hõõgutamiseks tehti ahjule lõõtsad. Puusütt saadi meie aladel männist ja kasest. Põletamine kestis ummuksis kolm ööpäeva. Seda tööd on mainitud ka "Kalevipojas" (XVII lugu):

...Metsast miiliaugu suitsu
taeva poole tõuseneksa...

Üllatavalt palju ja huvitavat leiame aga raua saamise kohta "Kalevalast", kust A. Annisti, P.- E. Rummo ja J. Kaplinski seatuna- täiendatuna on saadud tekst Veljo Tormise heliteosele "Raua needmine". Laulutekst annab terve rauasaamise loo, alates tema sünnist soos:

Ohoi sinda, rauda, raiska,
rauda raiska, rähka kurja,...
...Tean ma sündi su sõgeda,
arvan algust su õela;
Käisid kolme ilmaneitsit,
käisid kolme taevatütart tulista,
lüpsid maale rindasida,
soo pääle piimasida.
Üks see lüpsis musta piima,
sest sai rauda pehmeeda,
teine valgeta valasi
sellest tehtud on teraksed;
kolmas see veripunasta,
sellest malmi ilma tulnud...

Soosetteist kõnelevad järgmised read:

...Ei sa siis veel suuri olnud,
ei veel suuri, ei veel uhke,
kui sind soosssa solguteldi
vedelassa väntsuteldi,...

...susi jooksis sooda mööda,
karu kõmberdas rabassa,

soo tõusis soe jalusta,
raba karu käpa alta.
Kasvid raudased orased,
soe jalgade jälile,
karu käppade kohale.
Ohoi rauda, laukalapsi,
rabarooste, pehmepiima...

Edasi tuleb juttu juba muistsest rauakeetmisest ning tagumisest:

...mäe alla männikussa,
põllulla küla päralla,
talu aitade tagana:
siin saab surma sepipada,
siis ahju ma asetan,
siia tõstan lõõtsad laiad,
hakkan rauda keetemaie,

rauaroostet lõõtsumaie,
rauda tampima tigedaks...
...Ohoi sinda, rauda raiska,
ei sa siis veel suuri olnud,
ei veel suuri, ei veel uhke,
kui sa ääsilla ägasid,
sirgusid vasara alla, ...

Kui nüüd tuletame meelde mõningaid peatükke kooliõpikutest, mis kõnelevad metallurgiast, õigemini pürometallurgiast (kr. pyr - tuli), võime veenduda, et iidne rahvatarkus loodusvarade kasutamisel on olnud imekspandav.