KUIDAS SOOMAAGIST RAUDA SAADI I
Arvi Lauringson


Looduses leidub rauda erinevates maakides.

Magnetrauamaak e. magnetiit, rauasisaldus 50 - 72%; Eestis leidub suures sügavuses Jõhvi anomaalia alal. Punane rauamaak e. hematiit, rauda maagis 50 - 65%; Eestis ei leidu. Pruun rauamaak e. limoniit, rauda 30 - 50%; Eestis soo- ja järvemaagina. Kollast rauaookrit  leidub Eestis vähesel määral umbes 40 erinevas kohas. Rauapagu e. sideriit. Raua hulka maagis 30 - 42%; Eestis konkretsioonidena kotlini kihistu savides. Püriit, Eestis kuni 30 cm paksuse kihina pakerordi lademes ning üksikkristallidena või konkretsioonidena aluspõhja kivimeis.

Rauda sulatati meie aladel vanasti ikka soomaagist. Meil leitav soomaak on küllalt rauarohke. Näiteks Harju rajoonist Kloostrimetsast saadud maagi rauasisalduseks määrati Geoloogia Instituudis 39,78%. Maaki leidub soostunud aladel 20 - 30- cm- se läbimõõduga pesadena 15 - 50 paksuse pindmise kihi all ning peeneteralisena pinnasevetes. Vesi on uhutud rauaosad mineraalpinnasest välja ning kandnud soodesse ja järvedesse. Rauaühendite väljasadestumist soodustab põhjaveetaseme kõikumine, samuti mitmesugused rauabakterid (Luha, 1946). Viimasel ajal täheldatakse rauaosakeste liikumist dreenides, tekivad nn. ookriummistused (Kull, 1977).

Järvemaaki leidub meil Vagula, Peipsi ja mõnes teiseski järves ning selle rauasisaldus on küllalt suur - keskmiselt 49, 95%. Kuid järvemaagi kasutamise kohta Eestis andmeid pole, Rootsis aga näiteks koguti järvemaaki veel 1920. a. 4653 tonni, 1861.a. isegi 11 539 tonni (Riikoja, 1936).

Soomaagist raua sulatamine oli muiste tuntud Soomes, Lätis, Leedus, Venemaal ja teistel meie naaberaladel. Ka eestlaste eepose XVII loos leiame mõiste soosapp - rauaroostene soovesi. Kalevipoja käik soome sepa juurde räägib omaaegsest rauatöötlemisest. Et see oli keerukas ja vaevarikas, tunnistab eeposes kasutatud väljend kallist rauda.

Arheoloogide andmeil on praegu teadaolev vanim (umbes 2000 aastat) rauasulatuspaik Eestis Tallinnast 13 km kaugusel asuvas Jüri alevikus, 600 m kirikust loodes. Teine koht on teada samas lähedal, Rae raba ääres. Arvatakse, et meie aladel toodeti soomaagist rauda kuni XVIII sajandini. Soomaagi kasutamise kohta on andmeid Helmest, Roelast, Alutaguselt, Saaremaalt ja Räpina kandist.