Sool
Väärtuslik tarbekaup



Läbi ajaloo on sool (naatriumkloriid) olnud sedavõrd väärtuslik tarbekaup,  see on isegi
põhjustanud sõja.  Üks Prantsuse revolutsiooni põhjused olid Louis XVI kehtestatud kõrged soolamaksud. Sool oli ka väärtuslik vahekaup. Mauri kaupmehed vahetasid soola kulla vastu vastavuses gramm grammile ning mõned Kesk- Aafrika hõimud kasutasid kivisooltahvleid rahale.  Kreeklased maksid orjade eest soolaga, mistõttu tekkis väljend pole oma soola väärt.
Keskajal kujunesid soola ümber mõned ebausuga seotud uskumused. Soola mahapillamist peeti hukatuse endeks. Näiteks on Leonardo da Vinci maalil "Püha õhtusöömaaeg" Juudas Iskarioti ees ümber läinud soolatoos. Teisalt oli kuni 18. sajandi üks inimese ühiskondliku seisundi näitajaid see, kuspool ta pidulauas soolatoosist istus, nii et kõrgemast seisusest inimesed istusid soolatoosist ülal pool, laua pea lähedal.
Juba ammustel aegadel õppisid inimesed soola eraldama soolajärvest, mereveest ja soolakivist. Üks muistne Hiina farmakoloogiatraktaat käsitleb rohkem kui 40 sorti soola ja kirjeldab kahte soolaeraldamise meetodit, mis on hämmastavalt sarnased tänapäeval kasutatavatele. Näiteks maailma suurimas soolatööstuses, mis paikneb Mehhikos Baja California Suri osariigis Bahia Sebastian Vizcaino randades, eraldatakse mereveest soola päikeseenergia abil.
On arvestatud, et kui kõik maailma ookeanid ära kuivaksid, "jääks järele vähemalt 19 miljonit kuupkilomeetrit kivisoola ehk peaaegu 14,5 korda suurem kogus kui terve Euroopa kontinent ülalpool kõrgveemärki", ütleb "Encyclopaedia Britannica". Surnumeri on aga ookeanist 9 korda soolasem.

kasutatud kirjandus: raamat Ärgake