TÄRKLIS
Kalju Põldvere

     Tärklis on tähtsaim taimne polüsahhariid. Glükoosiks hüdrolüüsitult kulub ta taimedes nii ehitusmaterjaliks kui ka energiaallikaks. Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud. Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin. Kuumas vees annab amülopektiin kolloidlahuse, mida igapäevases elus tunneme tärkliskliistrina.

     Teame, et jood värvib tärklise siniveoletiks. Parimaks reaktiiviks on jood- joodkaaliumilahus.

0,5 g kaaliumjodiidi ja 1 g metallilist joodi lahustatakse umbes 10 ml vees, lisatakse siis vett 100 ml- ni ja lastakse seista. Osa joodist sadeneb põhja ja lahus on kasutamiskõlblik. Hädakorral võib kasutada ka tavalist jooditinktuuri, lahjendades seda veega 3- 4 korda.

*Katse 1
Tilgutage joodreaktiivi tärkliskliistrile, kartuli lõikepinnale, saiatükikesele!
Jälgige värvuse muutumist.

* Katse 2
Joodi varal võib tärklist avastada ka siis, kui seda leidub vähe.
Uurige joodreaktiiviga mitmesuguseid vorstisorte!
Violetse värvuse intensiivsus näitab ligikaudselt tärklise hulga eri sortides.

Ajakirjast "Eesti Loodus" 1970 nr.3