ASSIMILATSIOONITÄRKLIS
Kalju Põldvere


     Tärklis tekib fotosünteesil kloroplastides (klorofülliterades) veest ja süsihappegaasist valguse mõjul. Kloroplastides sisalduvat tärklist nimetatakse assimilatsiooni- ehk autohtoonseks tärkliseks.
     Assimilatsioonitärklis pole kloroplastides püsiv.Moodustunud tärklis hüdrolüüsitakse lahustuvateks (ja mikroskoobis nähtamatuteks) suhkruteks ning toimetatakse säilituskohtadesse: mitmesugustesse parenhüümkudedesse, juurikatesse, mugulatesse, sibulatesse, seemnetesse, mille rakkude erilistes plastiidides - amüloplastides - moodustuvad säilitustärklise terad.

*Katse 1
Hoidke pelargoon 3- 4 päeva pimedas.
Võtke tükk lehte, keetke ta valgeks ja katsetage joodreaktsiooni: leht värvub vaid kollakaks.

*Katse 2
Kinnitage pimedas hoitud taime lehele tihedasti ja vastakuti siledapinnalised korgi- või paksema papi liistakud (kinnitada võib nööpnõeltega läi pistes).
Asetage taim päevaks eredasse valgusse, seejärel eemaldage liistakud, keetke leht valgeks ja töödelge uuesti joodreaktiiviga.

     Valguse osatähtsus tärklise tekkel on ilmne.

*Katse 3
Kirjeldatud põhimõttel võib taimelehele "kopeerida" fotonegatiivi.
Negatiiv peab olema kontrastne; sobiv on näiteks portreevõte.
Lehe teine pool kaetakse kopeerimise ajaks läbipaistmatu varjega, näiteks paksu papiga.
Varje kinnitatakse servadest klambritega.
Suvel sobivat kirjeldatud katseks kressi (mungalille) lehed.

*Katse 4
Kõige hõlpsam on assimilatsioonitärklist mikroskoobi all vaadelda mõne sambla lehtedes. Kloroplastides näeme tugevasti valgust murdvaid kehakesi - need ongi assimilatsioonitärklise terad.
Kui hoida sammalt mitu päeva pimedas niiskes kambris, terad kaovad.

Ajakirjast "Eesti Loodus" 1970 nr.3