SÄILITUSTÄRKLIS
Kalju Põldvere

     Fotosünteesil moodustunud tärklis hüdrolüüsitakse taimelehes lahustuvateks (ja mikroskoobis nähtamatuteks) suhkruteks ning toimetatakse säilituskohtadesse: mitmesugustesse parenhüümkudedesse, juurikatesse, mugulatesse, sibulatesse, seemnetesse, mille rakkude erilistes plastiidides - amüloplastides - moodustuvad säilitustärklise terad. Säilitus- ehk reservtärklis jääb varuainena rakkudessesageli pikemaks ajaks.

*Katse 1
Kartulijahu koosnebki säilitustärklise teradest.
Asetage veidi kartulijahu veetilka ja vaadelge mikroskoobis: terade suurus on 50 - 100 mikromeetrit, nad on ovaalsed ja ekstsentriliselt kihistunud.
Tumedad kihid on veerikkamad. Kõige sisemist kihti nimetatakse moodustumistuumaks.

*Katse 2
Lisage eelmisele preparaadile veidi joodreaktiivi ning vaadelge siis, mis juhtub tärklisterade värvuse ja struktuuriga.

*Katse 3
Uurige ka kartulimugula lõikepinna kaabet.

*Katse 4
Valmistage kartulijahu.
Mis sünnib kartuli mehhaanilisel purustamisel? Veega pesemine ei ole ainult rakurusude eemaldamiseks: hüpotoonilises keskkonnas lõhkevad ka terveks jäänud rakud ja tärklisterad pääsevad välja.
Seletage, missugune on tärklise erikaal rakurusudega võrreldes.

Tärklisterade ehitus ja suurus on liigiomased. Kihtide paigutuse järgi eristatakse kontsentrilisi ja ekstsentrilisi teri. Tera võib olla ühtne (lihttera) või koosneda mitmest väiksemast (liittera).

*Katse 5
Mitmesuguste kõrs- ja kaunviljade tärklisteradega tutvumiseks uurime seemneid või jahu.
Seemned poolitatakse ja lõikepinnalt kaabitakse purunevaid rakke veetilgasse.

*Katse 6
Liitterade vaatlemiseks on sobivad nisu ja kaer.
Nisuterised tuleb lasta enne nädalapäevad vees punduda, siis hakkavad liitterad lagunema.
Kaera või riisi tärklisterade liitne ehitus on kohe nähtav.

*Katse 7
Piimalillede tärklisterad on hantlikujulised. Nende vaatlemiseks kastke läbilõigatud varre ots veetilka, tilk katke katteklaasiga.

Hõlpsam objekt tärklisterade tekkimise vaatlemiseks on kartulimugul.

*Katse 8
Lõigake habemenoaga või ka ziletiga hästi õhukesed kartulilõigud otse korgistunud epidermise alt ning asetage nad uurimiseks 5%- lisse suhkrulahusesse.
Mikroskoobis näeme rakkude tuumi, vakuoole ja tsütoplasmavääte.
Nooremates rakkudes on amüloplastid ja tärkliseterad tuuma ümbritsevas tsütoplasmas, teistes täidavad suured tärklisterad (neid võib olla kuni 20) kogu raku.
Püüdke tabada tärklistera moodustumise eri faase amüloplastides. Amüloplastid on preparaadis kahvatud ja vähe kontrastsed, neis võib leiduda ka väike vakuool.
Tärklise kogunemine algab moodustumistuuma tekkega, mis siis edaspidi kiht-kihilt kasvab. Lõpuks täidab tärklistera terve amüloplasti, mida ümbritseb vaid õhuke kile, vanemates rakkudes pole seegi enam nähtav.

Eriti palju varutakse säilitustärklist talveks, et kevadel vegetatsiooniperioodi alguses oleks seda võtta.

*Katse 9
Uurige tärklist sügisel kevadlillede sibulates, juurikates ja mugulates! Preparaadi võib valmistada lõikepinda noaga kaapides.

*Katse 10
Daaliate mugulaisse koguneb tärklisesarnane aine inuliin. Tärklisest erinevalt on ta vees lahustuv. Kui mugulatükikesi paar nädalat või kuud hoida 50- 70°- ses alkoholis, sadeneb inuluun rakuseintele pikkade sfärokristallidena, mis läbivad mitu rakku.

* Katse 11
Niisutage puuokste lõikepinda joodreaktiiviga eri aastaaegadel. Võrrelge värvuste intensiivsust! Vahtra tärklis annab punaka värvuse.

Ajakirjast "Eesti Loodus" 1970 nr.3